Matti Hakkarainen – Soome ja Eesti sõpruskoguduste isa

Esimest korda tuli ta Helsingist Tallinna 1965. aasta suvel reisilaeva Vanemuine esimese reisiga. Sattus Püha Vaimu kirikusse jumalateenistusele, kus teenis õp Jaan Kiivit (jun). Tallinnas kohtus ka oma hilisema kauaaegse sõbra õp Eduard Salumäega. Siit sai alguse 45 aastat kestnud tihe sõprus ja koostöö kahe maa luteri kiriku vahel.
Assessor Tiit Salumäe sõnul võib Matti Hakkaraist täie õigusega meie kirikute sõpruskoguduste isaks nimetada. Kas Eestisse kiskusid meest ka oma juurte otsingud, mine tea. «Hakkaraiste suguvõsa on pärit Äänisjärve äärest, kust kaks haru on tulnud Soome, aga kolmas läinud Eestisse,» räägib Matti oma põlvnemise lugu. «Kuigi ma ei ole Eestis sugulasi veel leidnud, pean end ikka mõne geeni võrra eestlaseks.» Hõimlaste hulgas on eestlasi tal küll, nimelt on tema tütrepoeg abielus Pärnust pärit eestlannaga.
Noortega Eestis
Igal juhul Eestis hakkas Matti nii tihti käima, et selle kohta tekkis isegi ütlus «Ei tule ühtki suve enne, kui pole Tallinnas käidud». Helsingi koguduste noorsootöö juhina võttis ta kaasa noori, et need näeksid, missugune on elu Eestis.
«Käisime leerilastega Eestis, rühmas oli tavaliselt kuni 30 inimest. Ja igaüks sai kaasa võtta ühe Piibli, lauluraamatu ja kilo kohvi,» meenutab ta kaugeid aegu. Hiljem lisandusid ka teised koguduseliikmed, laulukoorid jne, rühmadki paisusid poolesajalisteks. 
«Meil peeti väga oluliseks koguduse ühiseid väljasõite, mis rahvast ühendab, kus õpetaja tutvub paremini kogudusega ja kogudus õpetajaga. Nii käisime Vatikanis, Jeruusalemmas, Tallinnas, Karjalas jm.»
Ristimispäev Haapsalus
Huopalahti ja Haapsalu koguduse sõprussidemed ulatuvad aastate taha. Kui 1993. aastal ametlikeks sõpruskogudusteks saadi, oli see pelgalt paberite vormistamine. Suheldi juba 1975. aastast. Haapsalu õpetaja Tiit Salumäega kohtus Matti siis, kui Tiit oli 14aastane kirikunoor.
Välismaalasi ei lastud aastaid Tallinnast kaugemale. Kahjutundega ütleb Matti, et oma sõpra Kuusalu õpetajat Eduard Salumäed ei saanudki tema eluajal Kuusalus külastada. Seal käis ta alles aastaid hiljem.
Sama oli ka Haapsaluga, kuhu kaheksakümnendatel küll juba hakati lubama. Kui ajad muutusid, viis Matti Hakkarainen, siis Huopalahti praostina kord oma praostkonna õpetajad Haapsallu. «Ja siis me ristisime seal ühel päeval koos eesti vaimulikega väga palju inimesi. Me ristisime terve päeva, nii lapsi kui täiskasvanuid. Neid võis isegi sadakond olla.»
Kaheksakümnendate lõpu poole hakati Ridalas Haapsalu ja Huopalahti ühiseid leerilaagreid pidama, need kestsid tavaliselt nädala. Haapsalu koguduse leeriõnnistamispühast võtsid soomlased alati osa. Nende oma leeripüha peeti pärast Huopalahtis.
Üks aktiivsemaid leerilaagri korraldajaid oli Hannele Repo, praegune Tallinna Soome koguduse õpetaja. Matti sõnul sai asi alguse sellest, et Hannele ei mahtunud Helsingis kuskile leerirühma, mis tegi teda väga kurvaks. «Ma ütlesin talle, et ära nuta, lapseke, helistame parem Eestisse. Helistasingi Tiidule ja tema ütles, et kui kohta pole, siis tulge Haapsallu, siia ikka mahub.»   
Nii algas aastaid kestnud ühiste leerilaagrite traditsioon. «Ridala kogudusel oli hea läbisaamine kohaliku kolhoosiga ja sealt me laagrikoha saime. Haapsalu koguduse praeguse laagrikeskuse, Koopa talu rajamisele aitasid soomlased ka tõhusalt kaasa. Ühised leerilaagrid toimusid aastaid. Ainult kaks viimast aastat pole seda laagrit olnud. Need olid väga huvitavad ja viljakad ajad, loodetavasti jätkuvad ka ühised laagrid,» räägib Tiit Salumäe.
Küprosel meremeeste kiriku õpetaja
Hakkarainen töötas Huopalahti koguduse hingekarjasena 21 aastat, pensionile jäi 67aastaselt. Kuid pensionäriks ei hakanud. «Teenisin veel seitse aastat Küprosel meremeeste kiriku õpetajana. Tegelikult on meri mulle alati südamelähedane olnud, noorena tahtsin saada meremeeste õpetajaks. Kahjuks minu soov ja tegelik elu ei läinud ühte teed kunagi, ikka tulid teised väljakutsed. Kuid kohe, kui ma pensionile jäin, tuli pakkumine minna Küprosele meremeeste kirikut rajama.»
Mattil oli kolm soovi: et temast 10 aastat noorem abikaasa Anja Maria saaks eelpensionile jääda ja temaga kaasa tulla, et nad saaksid enne Küprosel käia ja veenduda, et koht on neile hingelähedane, ja viimaks, et korter oleks selline, kus koduigatsust ei tekiks. «Need tingimused täideti ning nii siis läks, et 1. septembril 1992 jäin pensionile ja 1. oktoobril sõitsime Küprosele.»
Eesti kiriku tunnustus
Matti Hakkarainen ei tulnud 45 aastat tagasi Eestisse lihtsalt turistina, vaid tal oli oma visioon: «Ta tahtis noortele näidata, missugune siin elu on, ja ta tahtis eestlasi aidata,» on Salumäe veendunud.
«Siin käisid paljud õpetajad ja usuteaduse üliõpilased, kes hiljem vaimulikena juba oma kogudusi siia tõid. Nii see lumepall veerema läks. Nüüdseks on EELK kogudustel väga palju sõpruskogudusi Soomes.»
Pühapäeval, 15. augustil oli Huopalahti kirikus tavalisest pidulikum: kogudus tähistas oma kauaaegse õpetaja Matti Hakkaraise 85. sünnipäeva.
 Jumalateenistusel teenisid koguduse vaimulikud eesotsas Hannu Vapaavouriga. Jutlustas assessor praost Tiit Salumäe, kes andis edasi peapiiskop Andres Põderi ja kirikuvalitsuse liikmete parimad soovid ning tervitused juubilarile ja kogudusele. «Just õpetaja Matti Hakkarainen oli see, kes alustas Eesti ja Soome kiriku ühist noortetööd, millest kasvas välja kirikute tänane koostöö ja sõprus.»
Tiit Salumäe andis Matti Hakkaraisele üle EELK tunnustuse – Teeneteristi III järgu ordeni. 
Tiiu Pikkur

MATTI HAKKARAINEN  
Sündinud 1. augustil 1925 Helsingis
Ordineeritud õpetajaks 22. veebruaril 1951
Helsingi koguduste noorsootöö juht 1963–71
Huopalahti koguduse õpetaja 1971–92
Huopalahti praost 1987–92
Meremeeste kiriku õpetaja Küprosel 1992–99
Kirjanik ja TV saatejuht
Nelja lapse isa
Abikaasa Anja Maria
EELK Teeneteristi III järgu orden