Margus Jehe aitab elustada külaelu

Kullamaa koguduse juhatuse esimees Margus Jehe on kohaliku maaelu väärtustaja. 18. septembril oli tal sünnipäev – aastaid sai 60.

12 aastat juhatuse esimehena Kullamaa koguduses ametis olnud Margus Jehe (fotol) ütleb, et teda ristiti lapsena, aga leeri jõudis ta aastal 1990 tõusulaine harjal. Ta laulis koguduse laulukooris ja peagi andis nõusoleku valida end koguduse nõukokku. Juhatuse tegemistest püüdis ta enda arvates kavalalt kõrvale hoida.
Margus Jehe tundis end raamatupidamises ja finantsküsimustes tugevalt ja palus ennast arvata revisjonikomisjoni – see välistas kuulumise juhatusse. Siis aga, aastal 2004, ajas ta kogemata segamini nõukogu koosoleku kuupäeva ja puudus koosolekult, misjärel teatas toonane koguduse õpetaja Ants Leedjärv, et nõukogu otsustas ta juhatuse esimeheks valida. Tõsiseltvõetavat põhjust keeldumiseks aga polnud.
Oli majandustõusu aeg ja ka kogudus tegi investeeringuid, liikmeid oli üle 500. Järgmisteks valimisteks oli olukord vastupidine. Et vastutada ka majanduslikult raskel ajal, tegi Margus juhatusele ettepaneku kandideerida terves koosseisus teiseks perioodiks. Toimetulemiseks pidi koondama personali ja vähendama allesjäänute palka. 35 aastat Kullamaa kogudust teeninud õpetaja Ants Leedjärv otsustas pensionile jääda. See tekitas koguduses ebakindlust, sest kirik on ikka olnud küllaltki konservatiivne institutsioon.
Et olla uuele õpetajale sisseelamisel toeks, nõustus Margus Jehe jätkama juhatuse esimehena. Tema suureks rõõmuks on õnnestunud juhatusse kaasata nooremaid inimesi, kes on kogudusele olnud õnnistuseks. Nüüd, järjekordsete valimiste künnisel plaanib ta juhtimise üle anda. Ka on ta seda meelt, et juhid ei peaks olema oma ametisse põlistatud.
Margus Jehe on pikka aega juhtinud kohalikku omavalitsust. Praegu on ta Märjamaa vallavalitsuse liige. Juhtimiskogemusest on olnud kasu ka kogudusele. «Kõik oskused ja kogemused täiendavad üksteist, loovad võimaluse näha laiemat pilti ja olla paremini informeeritud,» ütleb Margus. Praegune Eesti küla ei ela oma paremaid päevi ja Kullamaa ei ole erand – elanikkond väheneb ja vananeb. Koguduses on olukord veelgi halvem.
Kohalikud inimesed on kiriku üle uhked ja enesestmõistetavalt peab kirik ja selle ümbrus olema korras ning kiriku uksed avatud, aga kiriku religioosne sisu kõnetab väheseid.
Kohalik vallavalitsus on kogudusele nii moraalses kui ka materiaalses mõttes toeks, aga olukorras, kus kogudusel ei ole ühtegi töölepinguga töötajat, on üha keerulisem hooldada oma kinnistuid. «Vabatahtlikkusel põhinev tegevus on küll väga tänuväärne, aga samas üsna haavatav, sest senised vabatahtlikud võivad väsida ja uusi ei ole tulemas,» tõdeb esimees.
Rita Puidet