Mälestati Johan Kõppu

Johan Kõpu (1874–1970), kelle nõul ja jõul asutati Eesti rahvuslik ülikool ja Eesti luterlik vaba rahvakirik ning kelle juhtimisel ehitati üles Eesti luterlik pagulaskirik,  sünnist möödus 140 aastat.

Seda tähistati Eestis ja piiri taga, sest nagu Johan Kõpu elutöö ei ole mõõdetav üksnes tema eluajaga, vaid selle mõju ulatub jõudsalt tänapäeva, nii ei kulgenud tema elutee ainult sünnimaal, vaid viis ta pagulasena Rootsi, kuhu tema põrm on sängitatud. Johan Kõpp oli ülesehitaja ja oleva talletaja, kelle rolliks oli osaleda oma rahva teenimises. Kooliõpetajana ja haridusjuhina, koguduseõpetajana ja kirikujuhina. Ka maapao surutises, mis nagu suure osa eesti rahvast ka Kõpu pereliikmed raudse eesriidega poolitas, ei lakanud ta uskumast valgusesse.
Kõpu tohutust elutööst ning saavutustest kõneldi 8. novembril Helme kirikus ja 9. novembril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
«Hoiame alal mälestust oma kuulsast pojast, kes on sündinud Helme kihelkonnas Holdres ja kes siin elas kuni kaheaastaseks saamiseni,» kinnitab Helme õpetaja Arvo Lasting, andes ülevaate 140. sünniaastapäevale pühendatud jumalateenistusest ja sellele järgnenud koosviibimisest, kus ettekande Johan Kõpu maailmapildist ja usulistest vaadetest pidas teoloogiadoktor Priit Rohtmets, musitseerisid Elke Unt, Saimi Kortelainen ja Atlan Karp.
Kirikuliste hulgas oli ka umbes paarkümmend Kõpu nime kandjat, kes kümmekond aastat tagasi lasid pühitseda suguvõsa lipu – sini-rohe-musta kanga, kus Johan Kõpu mälestuseks peal ristimärk. Koos käidi Helme surnuaial, kuhu on maetud Johani vanemad.
Tallinna Toomkirikus teenis peapiiskop Andres Põder, Kõpu elulugu tutvustas abiõpetaja Arho Tuhkru.
Liina Raudvassar