Maili Kaerma: palvetage oma laste eest

Kirikumuusika Liidu liige ja suure pere ema Maili Kaerma tähistas 21. augustil esimest juubelit.
Maili on oma elus otsinud Jumalalt nõu, kogenud teda raskustes ja elanud tema tahtmise järgi. Juba neiueas, kui pärast nn pisipedas lasteaiakasvataja kutse saamist tagasi kodukohta Saaremaale Kihelkonnale läks. Tahtmine oli ka ülikooli minna, aga see tee jäi toona tema jaoks suletuks.
Ta oli kindel, et Jumal valib talle eluks sobiva kaaslase, ja tundis suurt vastutust, et väljavalitu ära tunda. Kaaslaseks saadeti noor vaimulik Algur Kaerma. Noored abiellusid ja kolisid Jämajasse. Seal oli kogudus neile väikese elamise sisse seadnud, Mailile hoiukassas töökohagi leidnud. Vastne noorpaar võeti armastusega vastu, nüüdki on nad sinna alati oodatud.
Kui ema ütles Mailile, et lähed mehele ja sünnivad lapsed, tundus see noorele naisele võimatu. Ometi läks ema soov täide. Juba Saaremaal oldud viie ja poole aasta jooksul sündis perre kolm last, üldse on Mailil ja Alguril seitse last, üks neist kasulaps, lähedase sugulase järeltulija.
Sõber muusika
Kuigi Maili elas kooli ajal kaks aastat tädi juures Kuressaares, ta lastemuusikakoolis kahjuks ei käinud. Klaverimängu õppis ta pealinnas õppides. See oskus kulus edaspidi hädasti ära – 1985. aastal mängis ta Saaremaal esmakordselt kaasa teenistusel.
Tapal kulus mänguoskus taas ära, nii palju või vähe kui seda oli. Vähe, tunnistab Maili, ja läks õppima. Häid õpetajaid oli mitu: Marika Kahar, Piret Aidulo, Kristel Aer. Lauluõpetaja Marje Tralla sai aral õpilasel hääle lahti ja seda kogemust tuli edasi jagada, sest koguduse naised tahtsid laulda. Pealegi tuli laste kasvatamise kõrvalt tööd teha, et tööstaaž ei katkeks.
Maili oli 16 Tapal elamise aasta jooksul 14 aastat koguduses organist ja juhatas koori. Ta pidas endaga pidevalt võitlust, et ületada ebapiisavast oskusest tingitud kartus. Paberi kirikumuusika osakonna lõpetamise kohta sai Maili taskusse aastal 2004, kirikumuusiku kategooriat pole ta taotlenud. Nüüd Paides elades käis ta kaks korda kuus Järva-Madisel jumalateenistustel mängimas, selle aasta algusest aga enam mitte.
Enda lapsed on Maili muusikat armastama ja õppima suunanud, heal meelel musitseeritakse koos ja varem käidi perega ka esinemas. Maili on laulnud ka Misjonikooris.
Üle müüri
Eks Jumal teab, kui palju ja mida ta elus kellelegi teha annab. Maili elus on kõige olulisem koht olnud lastel. Nii omadel kui neil, kes tema hoolde usaldatud. Tapal ja viimastel aastatel Paides koguduse lastetöö kaudu või lasteaias töötades, kus Maili igal hommikul palvetab laste eest.
Maili arvab, et väikseid lapsi ei tohi lasta üle pea kasvada, siis ei ole nendega ka teismeliseeas erilist vaeva. Oma perega on ta alati hommiku- ja õhtupalvust teinud. Ja lapsed on ikka vanematega koos jumalateenistusel käinud.
Üks unistus Maili Kaermal on: ta tahaks 2006. aastal alustatud ülikooliõpingud ära lõpetada. Kõik eksamid Tartu ülikooli pedagoogikaharus on tehtud, kuid suur töökoormus ja haigus sundisid vahepeal akadeemilise puhkuse võtma. Kindlasti see unistus täitub. «Jumalaga koos hüppan kas või üle müüri,» ütleb Maili Kaerma.
2007. aastal kutsuti Maili ja Algur Kaerma pere emadepäeva vastuvõtule presidendi juurde. Siis olid nad kaks aastat Paides elanud ja seal oma tublidusega silma jäänud. Lõpuks tuli ka tunnustus, aga see polegi nende jaoks tähtis, kuigi meeldiv oli ikkagi.
Maili soov on, et Paide koguduses jätkuks pühapäevakooli töö, et ta saaks oma perega koos olla, et suhted kolleegidega lasteaias oleksid alati meeldivad, et oleks tervist ja jaksu toimetada oma suures aias. Ta kinnitab, et igal pool tema ümber on toredad inimesed. «Olen Jumalale tänulik, et ta ei ole mind kunagi hätta jätnud,» ütleb Maili Kaerma.
Rita Puidet