Madis Kütt: rohkem tegusid meie-võtmes

Kakskümmend kaks aastat Haapsalu Püha Johannese koguduse juhatuse esimehe vabatahtlikku tööd teinud kahe lapse isa Madis Kütti (51) on Jumal õnnistanud teineteist tasakaalustavate andidega: muusiku loomingulisusega ja oskusega rahaga ümber käia.

Kiriku juurde tõi teda üle-eestiline kirikuteed puhastav uus ärkamiseaeg, laulev revolutsioon. «Töötasin kolhoosis Külvaja, õppisin EPAs ja laulsin siin kohalikus kooris. Käisime palju kirikutes esinemas, kirik kui hoone sai tuttavamaks.
Baptistikogudusest Jüri Nõlvak kinkis mulle Piibli. Pinnas oli olemas, tekkis huvi, ja ehkki iga uus asi on algul huvitav, siis usus ei kao see päriselt kunagi. Aasta hiljem sündis meile tütar, tahtsime teda ja endidki ristida.»

Poliitikast ja kirikust
Siis pöörduti õpetaja Tiit Salumäe poole. Nüüdseks on Madis Kütt teinud kogudusetööd nii palju, et temalt küsitakse juba nõu mujaltki.
Sel aastal Nelijärvel juhatuseesimeeste konverentsil oli Madis Kütt üks kolmest aasta juhatuseesimehe nominendist. Tal on pagas, mis lubab tema kaaslaste arvates olla tunnustatud laiemaltki kui vaid ühe koguduse ja kogukonna piires. Ta on olnud EELK kirikukogu, Lääne praostkonna nõukogu ja sinodi liige. Sest Madis Küti kirikutöös on tulnud ette mitmeid erinevaid lõike – alates heategevuspakkide korraldamisest ja väljajagamisest ning lõpetades avaliku sektori fondide ja rahaliste vahendite kaasamisega, juhtides remonti ning taastamistöid Haapsalu piiskopilinnuse toomkirikus ja Haapsalu Jaani kirikus.
Jaani kiriku kapitaalremonti võibki nimetada viimase kolme aasta suurimaks tööks. Vahele mahub veel koostöö Punase Ristiga, pidevalt on ta seisnud hea koguduse kinnisvara korrashoiu eest, tema rolli vana kalmistu taastamisel keset linna tunnustab linnavalitsus kõrgelt. Praegu on tal hea meel, et vajalik raha Jaani kiriku altari remondi alustamiseks on olemas.
Tasuta abi jagamine, on Kütt kogenud, ei meeldi talle enam, sest «paraku saab jagamisest alguse ebavõrdsus, kuigi esmapilgul nii ei tundu». Ta räägib ja selles jutus kõlab isiklik, läbitunnetatud kogemus. «Minu meelest on Eesti kogudused piisavalt erinevad ja tööd pole otseselt võrreldavad. Väikese koguduse elus hoidmine on raskem töö kui suures, väljapaistvas koguduses toimetamine. Ses mõttes on iga juhatuseesimehe käekiri erinev, aga võrdselt tunnustust väärt.
Kirik pole asi, see koosneb inimestest. Peab hingama samas rütmis, milles ühiskond ümberringi hingab. Olen puutunud nn suure poliitikaga kokku ja pettunud, nähes, kuidas ainult sel pinnal tekivad vastased, poliitikas läheb inimlik, normaalne suhe kaduma poliitika enese pärast. Pole seda rohkem tahtnud kogeda. Vaimulik elu muidugi pole päevapoliitiline, aga väikestviisi on ilmaelu üldse poliitika.»
Kogudus koondub vaimuliku ümber, tema loob koguduse näo. Juhatuse esimees on lihtsalt valitud abiks lahendama maiseid probleeme, et õpetaja saaks vaimset tööd teha, põhiline elu on ikka vaimulik. Kirikuasjad üldiselt ei käi kiiresti, vaid on pikaajalised protsessid ja projektid. «Järjekindlust peab olema, siis saab kõik lõpuks korda, mis käsil, töö hoonetega või töö inimestega,» ütleb Madis Kütt.

Ühistöö võlu
«Eks nii pika aja peale on olnud mul pettumusi ka kirikutöös. Olen olnud liiga aldis printsiibist «kus viga näed laita, seal tule ja aita», nii et seda on teinekord ära kasutatud. Muidu on ju kiriku ümber ikka heatahtlikud inimesed, selles kollektiivis on meeldiv olla, aga tuleb ette ka suhtumist, et sina oled ju kristlane, sa peadki sellepärast seda ja seda tegema, üldse tasuta tegema, kõik välja kannatama,» selgitab ta inimeste suhtumist, aga ütleb, et «peaks rohkem püüdma mõtelda meie-võtmes, kollektiivsus saab ju alguse mina vähendamisest meieks».
«Inimesed mõtlevad ikka laadis: minu töö, minu arvamus, mina ja maailm, minu idee, minu karjäär. Normaalsed suhted inimeste vahel algavad püüdest mõista teise seisukohta, ärimehest kojameheni.»
Aastad ja kogemused lubavad Madis Kütil välja öelda selginenud mõtteid. «Võiksin soovitada: kõige tähtsam on püüda olla salliv inimene. Universaalne tarkus on, et ühisprojektid sünnivad, kui inimesed sobivad, näevad põhilisi asju samamoodi ja tahavad olemasolevat paremaks muuta. Et pikalt vastu pidada, pead arvestama kõikide teiste osaliste eripäradega, püüdma leida oma suhetes ühist head plaani, ja selleks peab tihti alla suruma oma mina. Kui läbisaamine on hea, siis see ongi inimestevaheline osaduses olemine.»
Oma igapäevatööd teeb Madis Kütt Haapsalu Nikolai koolis direktori asetäitjana majandusalal. Tema meelest sobivad tšuhnaad ja venelased hästi teineteist täiendama.
Juune Holvandus

Teised temast
Tiit Salumäe, koguduse õpetaja:
Madisega olen õppinud koos töötama ja saan teda usaldada. Madis on üks mu paremaid sõpru. Oleme koos päris palju reisinud. Ta on pühendunud koguduse teenimisele ja kirikutööle, on korrektne, avatud ja abivalmis. Küllap ta on praeguseks üks Eesti staažikamaid juhatuseesimehi, ta valiti noore mehena ja värske koguduseliikmena 1992 Haapsalu koguduse juhatuse esimeheks. Koos oleme ehitanud kahte kirikut ja remontinud koguduse hooneid. Palju tööd nõuab Madiselt jätkuvalt koguduse suvekodu Koopa talu. Ideid, millega kaastöölised välja tulevad, võtab Madis ikka kaaluda ja võimalusel ka ellu viia. Ülesannetes väljaspool kogudust on ta teeninud ära usalduse ja täitnud mitmeid vastutavaid ülesandeid. Ta on koos oma abikaasa Tiinaga alates aastast 1990 aktiivselt tegev koguduse laulukoorides.

Haapsalu Jaani kiriku kapitaalremont
Projekteerimine ja tööd algasid 2008.
Välisremont lõpetati 2010.
Sisetööd algasid 2010: korrastati ajaloolised hauaplaadid ja kooriruumi põrand, paigaldati kaugkütte trass ja uus kivipõrand põrandaküttega, lubjati siseseinad, remonditi orel.
Kirik oli jälle kasutuskorras 2011. aastast.