Maailmaparandamine algab rohujuure tasandilt

Helgi Nurja ja Silvi Vipre osalevad vabatahtlikena iga päev Kuressaare Laurentiu­se koguduse tegemistes.
Kui ma Saaremaale sõites õpetaja Anti Toplaanelt uurin, keda ta oma umbes 15 vabatahtlikust esile tõstaks, on vastus kiire tulema. Helgi Nurja ja Silvi Vipre on aastakümneid oma aega ja energiat koguduse elu edendamiseks panustanud. Igal pühapäeval kirikus ning läbi nädala just seal, kus abi vaja – sellistena on nad koguduses asendamatud ja omad.
Kuidas saadakse vabatahtlikuks? See on oluline küsimus, kinnitavad mõlemad naised, kes praegu oma igapäevaelu kirikutööst lahus ette ei kujuta. Kõik algab kutsest, millele järgneb valmisolek ning järgimine. Tihti inimene küll tunneb, et tahaks midagi teha kogukonna või kodukoguduse heaks, aga ei suuda ise välja nuputada, mis see võiks olla.
Tagasihoidlikkusest ei juleta ennast ise pakkuma minna. Siis on hea, kui keegi tuleb ja kutsub isiklikult. Vahel aga saabub kutse kaude. Just sellist koges Helgi pärast abikaasa surma 1989. aastal: «Tundsin, et tahan inimeste seltsi, mitte jääda üksi toanurka, ning just siis kuulutati välja koguduse juures diakoonia kursus. Tunnetasin seda kui Jumala kutset.»
Silvi sõnastab oma motiivi: «Mina ei taha olla vaid pühapäevakristlane, et käin ainult jumalateenistusel ennast kosutamas ise midagi vastu andmata.» Mõlemad naised laiutavad käsi minu provotseeriva küsimuse peale, et kas ei ole kiusatust pensionipõlve millegi «tulusamaga» täita.
«Oleme kodused, miks me ei võiks siis käsi külge panna, kus võimalik pisut kasulik olla,» tuleb vastus kui ühest suust. Natukegi enda ümber vabatahtlikuna ära teha on väikeseks algatuseks suures maailma parandamise protsessis.
«Helgi ja Silvi on sellised, kelle peale võib iga ilmaga kindel olla,» ei hoia Kuressaare koguduse diakooniapunkti juhataja Anneli Jakobsoo positiivset hinnangut vaka all. Mõlemad daamid teevad vajadusel koduvisiite ning korraldavad pärast jumalateenistust ühist kohvijoomist. Koguduse nõukogu liikme Helgi üheks ülesandeks on armulaualiste kirja panemine ja kord kuus piibliringi läbiviimine.
Liina Raudvassar