Ma usun – aita mind mu uskmatuses!

Keegi rahva hulgast vastas Jeesusele: „Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim, ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.“ Aga tema vastas neile: „Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!“ Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades. Ja Jeesus küsis tema isalt: „Kui kaua see juba temaga nõnda on?“ Aga tema ütles: „Lapsest saadik, ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid – tunne meile kaasa ja aita meid!“ Aga Jeesus ütles talle: „Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.“

(Mk 9:17–23)

Meie ees on taas üks juhtum, kus Jeesus tervendab inimest. Noormees paistab olevat langetõbine lapsest saadik, siis juba terve eluaja. Tema perekonna jaoks on see väga raske mure. Antiikaja kombel kujutatakse, et haiguse taga on kuri vaim. See sünnitab veel rohkem probleeme. Näiteks arvati, et langetõbisena sündimise põhjuseks on kas haige enda või tema vanemate patt.
Aga arutati ka teistpidi. Kirjanik Mika Waltari nimetab oma romaanis „Sinuhe“ langetõbe pühaks haiguseks. Vaaraol õnnestus olla haigushoogude ajal kontaktis jumalatega. Tänapäeval saame aru, et tegemist on vist langetõve ehk epilepsiaga. Epilepsia ei ole püsiv seisund, vaid närvisüsteemiga seotud krooniline haigus. Arstimid ei ravi epilepsiat, vaid aitavad epileptilisi hooge ära hoida. Tavaliselt tuleb ravimeid kasutada aastaid. Veel 1960ndatel peeti ka meil epilepsiat näiteks abiellumist takistavaks haiguseks.
Evangeeliumis on Jeesus koos kolme jüngriga tulnud alla kirgastumise mäelt. Jüngrid on äsja koos Jeesuse ning Eelija ja Moosesega kogenud midagi erakordset, aga nüüd paistab, et nemad polnud sellest palju mõjuvõimsamaks saanud. Jüngrid ei suutnud poissi tervendada.
Siis on jälle Jeesus appi tulnud. Kuigi evangeeliumis kujutatakse tervendamist pigem antiigi viisil, on Markus soovinud tõsta märkimisväärseks isa usu. Aga haigusest vaevatud lapse isa on ikka südames kahevahel, lootuse ja hirmu vahel. Sestap ta hüüab: „Ma usun, aita mind mu uskmatuses!“ (Mk 9:24) Sellest Jeesusele piisab. Mehe usk võib olla nõrk, ometi on ta pöördunud õigesse suunda. Ta polnud Jeesuse pikaajaline jünger, vaid hetkeline abivajaja. Sellegipoolest sai ta abi nii endale kui oma vaevatud pojale. Siin on ka meie võimalus suhtes Jumalaga: ma usun, aita mind mu uskmatuses.
Selle Markuse kirjeldatud sündmuse struktuur evangeeliumis on ka teistele sünoptikutele eeskujuks. Kuigi sama tervendamisperikoop on ka Matteuse ja Luuka evangeeliumis, on see neil vähemalt poole lühem. Eriti tervendamissõnad on ära jäänud ja Jeesus ainult sõitleb rüvedat vaimu.
Siin tõuseb veelgi rohkem esile usu tähendus. Matteus isegi võrdleb siin Jeesuse sõnul usku sinepiivakesega. Hiljem on kristlased piibliteksti koopiad lisanud tervendamise raskuse selgituseks: „see tõug ei lähe välja millegi muu kui palve ja paastumisega“ (Mt 17:21). Ilmselt on siin nähtud põhjust perikoobi lugemiseks eriti paastuajal.
Jeesus jätkab koos jüngritega teed Jeruusalemma. Kolmes evangeeliumis on sarnane lugu. Kohe langetõbise poisi tervendamise järel kuulutab Jeesus teist korda enda surma ja ülestõusmist. Veel kaugel, aga iga hetkega rohkem lähenevat paistab juba Kolgata rist.
Paastuaja perikoobid sisaldavad sündmusi, mis räägivad kahe vaimu võitlusest, pimedusest ja valgusest, seepärast alistub Jeesuse vaimu läbi kuri. See ei tähenda, et meie, kaasaegsed inimesed, peaks taanduma antiigi mõtlemisviisile. Sugugi mitte, olgugi et Jeesus toimib mingis mõttes siin evangeeliumis nagu eksortsist.
Haigestudes vajame ikka arsti ja ravimeid. Kui usaldame oma elu ja tervise arsti kätte, loodame samas, et Tema püüab meid tervendada. See on osa Jumala tööst inimeste heaks. Aga palve ja usk Jumala ligiolekusse annab inimesele rahu, jõudu ja julgust. Jeesuse hea sõnum baseerus prohvetite sõnadele: „Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!“ „Issanda Vaim on minu peal. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit.“
Erinevad tervendamisviisid ilmutavad sama head sõnumit ja Jumala armastust inimese vastu. Seda ongi vahel kõige raskem uskuda, eriti kui Jumala armastus puudutab mind ja mu oma elu. Siis püsib ainult palve: Jeesus, ma usun – aita mind mu uskmatuses!

 

 

 

 

Markku Päiviö,
Soome kiriku praost, Soome Püha Peetruse koguduse turistide kaplan