Ma elan Jumala armust

7. juunil kell üks päeval kogunesid praost emeeritus Edgar Heinsoo lähemad sõbrad ja võitluskaaslased Torontos Eesti Kodusse, et anda üle oma õnnistussoovid mehele, kelle elurännakus täitus 90 aastat.
Edgar Heinsoo sündis 8. juunil 1913. aastal  Valgejõel Kõnnu vallas kaupmehe pojana. Kõnnu algkooli järel lõpetas ta Tallinna Reaalkooli 1932. aastal. Pärast sõjaväeteenistust ja velskrite kursust kaitseväe haiglas asus ta 1936. aastal Tartu ülikoolis õigusteadust õppima.
Sundmobiliseerituna Vene sõjaväes
Teine maailmasõda paiskas eluplaanid segamini. Nõukogude okupatsioonivägede sundmobilisatsiooniga viidi Edgar Heinsoo 1941. aasta juulis Siberisse. Need Siberi-aastad olid kõige rängemad elus, kuid ilmselt ka kõige suuremate otsuste aastad. Seal nägi ta, kuidas umbes 20 000 kaaslast suri. Elas üle aja, mil kuu aega tuli vaid lumel magada ja suhu oli panna ainult sulatatud lumevett.
Merel laevas olles tõstis laine laeva tulistanud torpeedo üle laevanina. Surm justkui varitses kõikjal. Nendel hetkedel õppis ta palvetama: «Päästa mind, Jumal, ma tahan sinu jaoks midagi teha.» Ülesanded tulid kohe. Eesti kaitseväes omandatud velskritarkuste abil päästis ta paljude meeste elu.
Kui 1942. a veebruaris hakati moodustama Eesti rahvusväeosa, püüdis julgeolekuteenistus välja selgitada meeste meelsust. Selles töös taheti Edgar Heinsood kaasa haarata. Öise väljakutse järel asuti teda mõjutama. Riietati alasti ja peksti revolvriga. Piinamisele vastu seistes meenutas Edgar, kuidas ta on niigi palju head teinud ja palju mehi männiokkaekstraktiga surmast päästnud. Selle peale küsis piinaja, kas ka tema võib seda jooki saada, sest ta naine on suremas. Jah, ka see naine sai Edgari valmistatud rohtu ja Egdar jäeti range vaikimiskeelu järel rahule.
Vene sõjaväe arstid oli ta oskustest hämmingus ja vahel ka raskustes Edgari kirjutatud ladinakeelseid diagnoose lugedes.  Kord, kui ta oli ravinud terveks sügava lõikehaava, pakuti talle uut nime ja uut rahvust, et ta jääks nende juurde. Edgar aga oli saanud juba Taevariigi kodaniku ja Jumala lapse seisuse – rohkem ei olnud talle vaja. Nüüd ta teadis, et ta elab Jumala armust.
Punaarmeest pääses ta 21. detsembril – ta langes Velikije Luki lahingus sakslaste kätte. Tartusse jõudis ta haigena 24. veebruaril 1943. aastal ja paigutati Eesti diviisi laatsaretti paranema.
Läbi mitme ülesande vaimulikuks
Saksamaal võttis ta põgenikuna aktiivselt osa kaasmaalastest sõjavangide abistamisest Prantsusmaal.
Ümberasumislaine viis Edgar Heinsoo koos abikaasaga 1949. aastal Kanadasse. Elukohaks sai Montreal. Alustanud tehnilisest joonestajast, töötas ta samas asutuses mitmes ametis ja jätkas samal ajal matemaatikaõpingud Loyola kolledži juures Montrealis.
1978. a asutas ta aktiivselt käivitunud konsultatsioonibüroo ja aasta hiljem alustas usuteaduse õpinguid McGilli ülikoolis. Tavapärase nelja-aastase õppeprogrammi läbis ta kolme aastaga 1982. aasta jõuluks. Aastavahetusel asus ta elama Torontosse ja alates 1. jaanuarist 1983 sai temast Toronto Peetri koguduse teine õpetaja.
Edgar Heinsoo on osalenud E.E.L.K. Kanada praostkonna juhatuse töös 25 aastat ja osutatud teenete eest anti talle kuldrist 1992. aastal, sama aasta märtsis valiti ta E.E.L.K. Kanada praostkonna praostiks. Paljud inimesed armastavad ja hindavad teda õpetajana. Oma tööd kirikus hindab ta kõige väärtuslikumaks perioodiks elus.
Praost Heinsoo on pidanud lektorina 10 aastat loenguid Torontos Usuteaduslikus seminaris. Külalislektorina on ta pidanud loenguid Tartu ülikoolis, Usuteaduse Instituudis ja Tartu Teoloogia Akadeemias. Ta on olnud aastaid E.E.L.K. häälekandja Eesti Kirik toimetuse kolleegiumi esimees.
Jõud ei ole raugenud
Akadeemiliselt kuulub Edgar Heinsoo Eesti Üliõpilaste Seltsi aastast 1936. 1995. aastal valiti ta seltsi auvilistlaseks.
Edgar Heinsoo sulest on ilmunud kümme raamatut. Nendest viis on jutlusekogud.
Aastast 1990 oli Edgar Heinsoo Eesti Kodu õpetajaks ja jutlustas samuti puhkekodus Ehatare.
Praegu ei saa ta  tervislikel põhjustel palju kodust väljas käia, kuid telefoni teel korraldab ta jätkuvalt jumalateenistusi Eesti Kodus. Küsimusele, kas tal igav ei ole, tuleb kiire vastus: «Ei! Loen igal hommikul Piiblit. Mul on terve rida haigeid, kes helistavad ja paluvad eestpalvet. Telefonikõnesid on palju. Nüüd, kus ma palju väljas ei käi, kirjutan igal kuul Ehatare Sõnumeid». See on nõutav väljaanne. Eelkõige sisaldab see vaimuliku mõtiskluse ja hommiku- ning õhtupalve. Pöördel on Ehatare järgmise kuu sündmuste kava. Väljaannet on Edgar Heinsoo välja andnud juba 31 numbrit.
Oma mõtetes on juubilar sageli tulevikusündmuste juures. Piibli põhjal püüab ta vaadata tulevikku. Ühes on ta veendunud – Jumal hoiab neid, kes Tema poole palvetavad.
Ühinen kõikide õnnitlejatega ja soovin väärikale sünnipäevalapsele palju Jumala õnnistust.
Joel Luhamets,
E.E.L.K. Toronto Peetri koguduse teine õpetaja