Luterluse kantsist õigeusklikus Petseris

Petseri Peetri kiriku ehitusaeg jääb viimase 100 aasta sisse. Piiskop Jakob Kukk käis Petseri kirikut pühitsemas 19. septembril 1926. aastal, vaid viis aastat pärast Jakob Kuke õnnistamist EELK piiskopiks (esimeseks piiskopiks!).

Kunagisest Vastseliina kogudusest välja kasvanud Petseri kogudust on teeninud väärikad vaimulikud alates Nathan Aunverdtist, kunagisest Vastseliina õpetajast. Vastseliina abikogudus Petseris asutati 1921. aastal. Hakati ehitama oma kirikut, mis viis aastat hiljem valmis sai. Mitte puidust, vaid punastest tellistest. Pühakoja maksumuseks olnud u kaheksa miljonit Eesti marka. Ja kella kinkinud kiriku ehitamise ajal Petseri klooster.
Alates 1999. aastast (väikese vaheajaga) on Petseri kogudust käinud teenimas Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere. Tavaliselt kord kuus. Petseri kogudus, kelle liikmeid elab mõlemal pool piiri, kuulub Võru praostkonna koosseisu.

Ajalooline Eesti linn
9. septembril sammun Koidula piiriületuspunktist üle Eesti-Vene piiri. Auto olen jätnud parkimisplatsile. Piiriületusel teen juttu autoga piiriületajaga ja küsin, kas ta võtaks mind pärast auto peale, et piirilt 2,3 km kaugusele jäävasse Petseri linna sõidutada. Autoomanik küsib, mis asjus ma pühapäeva pärastlõunal Petserisse sõidan, kas kloostrisse. Vastan, et kirikusse, luterlikku kirikusse. Vestluskaaslane küsib, kes seal teenimas käib, kas Pindist. Vastan, et ei, Võru õpetaja käib. Ise mõtlen, näe, Laine Villenthal käis viimati Petseris 2003. aastal, aga inimesed seostavad Petseriga ikka teda. Vägev naine!
Kaks aastat tagasi tähistati Petseris suure pidulikkusega ja rohkete kõrgete külaliste osavõtul koguduse asutamise 95. ja kiriku pühitsemise 90. aastapäeva. Kohal oli Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi koos saatjatega, toonane Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus ja saatkonna töötajad, setude esindajad, piiskop Joel Luhamets, misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru.
Kahe aastaga on linna üld­ilme palju paranenud ning piirilt linna viib korralik sõidu- ja kõnnitee. Endisele Vene armeele kuulunud kasarmualale on Petseri õigeusuklooster rajanud palverändurite keskuse ja ehitanud uue kiriku.
Ajalooallikad annavad tunnistust sellest, et Petseris elas enne I maailmasõda u 150 eestlast ja oli oma eestikeelne koolgi. 1934. aastal oli linnas üle 4000 elaniku ja neist 54% eestlasi. II maailmasõja järgne aeg muutis ülitugevalt seni Eesti Vabariigi koosseisu kuulunud Petseri rahvastiku koosseisu. Viimase kümnendi andmeil on linnas üle 11 000 elaniku, neist eestlasi veel vaid 1,3%.
Kiriku pühitsemise aastal 1926 oli koguduses 478 liiget. 2017. aastal oli Vene Föderatsiooni territooriumile jäävas Petseri koguduses 12 liiget.

Ingeri kiriku huvi
Kui kogudus kuulub EELK Võru praostkonda, siis pühakoda on nn peremehetu varana Pihkva administratsiooni bilansis. Mõne aasta eest tegi kogudus õpetaja Mäevere sõnul võimudele taotluse saada kirik tasuta kasutamiseks. Seda taotlust ei lükatud küll tagasi, aga kogudusele selgitati, millise vastutuse nad sellega endale võtavad, ja küsiti, kas nad on valmis kultuuriväärtuslikku objekti haldama.
Mitmel puhul on avaldanud valmisolekut saada Petseri kirik oma haldusse õigeusklikul Venemaal tegutsev luterlik Ingeri kirik. Vastavalt EELK ja Ingeri kiriku koostööleppele aastast 2011 teenib Ingeri kirik eestlasi, kes elavad Vene Föderatsiooni territooriumil. Seni on Ingeri kiriku alluvuses Venemaal olevatest eesti kogudustest Peterburi Jaani kogudus ja Ülem-Suetuki kogudus.
Ingeri kirik on valmis kasutama Petseri Peetri kirikut oma tegevuseks Petseris. Selle aasta 13. juuni Eesti Kirikus kirjutasime, et Ingeri kirik on palunud anda Petseri Peetri kirik oma haldusalasse. Pühakoda on kohaliku kultuuriobjektina kaitse all. Ei ole välistatud, et pärast katastrisse kandmist ja kasutusotstarbe muutmist vaadatakse uuesti üle kiriku haldusküsimus. Septembris saatis õpetaja Mäevere Pihkva oblastivalitsusse avalduse kinnitada koguduse uus korrigeeritud põhikiri.
Juba 2013. aastal arutas EELK välissuhete komisjon piiskop Kuukauppi esitatud taotlust, et Petseri Peetri kogudus võiks minna Ingeri kiriku koosseisu. Välissuhete komisjoni seisukoht oli toona toetada koostööd Ingeri kirikuga Petseris, kuid juriidilisi otsuseid, mis pole nii kiireloomulised, põhjalikumalt vaagida.
Piiskop Tiit Salumäe, kelle järelevalve all on eestikeelne diasporaa Euroopas ja Venemaal, ütles, et loodab selgemat pilti Petseri koguduse tulevikust saada 12. oktoobril, kui ta võtab osa Ingeri kiriku sinodist Peterburis.

Kogudus püsib
Viis aastat hiljem on seis endine. Üks kord kuus käib õpetaja Mäevere kirikus eestikeelset jumalateenistust pidamas. „Käin rahvuskaaslasi Petseris teenimas niikaua, kui on inimesi, keda teenida Jumala sõnaga, ja on selleks antud võimalus,“ ütles Andres Mäevere. Kiriku võtmed on ikka tema ja juhatuse esimehe Roman Grušini käes. Ja kui Ingeri kirik on tulnud Petserisse jumalateenistust pidama, on nad pidanud sissepääsuks kiriku võtmeid küsima.
Koguduse ja pühakoja tulevikku on üsna raske hinnata. Õpetaja Mäevere sõnul tuleb negatiivse stsenaariumi korral ehk siis eestikeelse koguduse, mis seni Võru praostkonda kuulub, hääbumisel lähtuda nii Vene Föderatsiooni seadustest kui ka EELK kirikukogu otsusest.
Eesti keelt kõnelevate koguduseliikmete hulk kuivab kokku ja järjest enam kerkib üles vajadus venekeelseks teenimiseks. Tolgi pühapäeval olid kirikus kaks koguduseliiget: Petseris sündinud koguduse raudvara Mart Kallas ja 1970ndatel Meremäelt Petserisse elama asunud Viktor Muzakko. Mart Kallas on olnud varasemalt koguduse juhatuse esimees ja kirikuvõtmete hoidja. Elab pärast ema surma üksi vanaisa ehitatud majas Pesochnaja tänaval.
„Mart on koguduse viimane mohikaanlane,“ on öelnud õpetaja Mäevere naljatades. Mardi eesti keel on ilma aktsendita, kuigi ta ütleb, et eestlasi, kellega juttu ajada, pole jäänud, sest kõik kooliõed ja -vennad on siit ära läinud.
Kuidas hoida elavana luterlikku mõtet suure õigeusukloostri mõjuväljas? Teatavasti on Petseri ainus EELKsse kuuluv kogudus teisel pool riigipiiri.
Sirje Semm

Pildigalerii: