Luterlik kogudusetöö Sauel ajab jõudsalt juuri

Aastani 2012 oli Saue ainuke linn Eestis, kus puudus luterlik kogudusetöö ja kirik. 10 kuud tagasi alustas seda pastor Juha Väliaho koos diakonist abikaasa Anuga Sauel EELK Keila koguduse alluvuses.

Praeguseks on töö Sauel juurdunud, keskmiselt 10–15 inimest koguneb igal pühapäeval kell 13 Saue päevakeskusesse jumalateenistusele.

Keila koguduse all
Saue linn asub 25 km Tallinnast läänes ja 8 km Keilast idas. Selles kasvavas linnas on 7000 elanikku. Linn tekkis nõukogude ajal ja seepärast pole seal luterliku kiriku tööd kunagi tehtud. Üle 20 aasta on Sauel küll tegutsenud vabakogudus, mille kirikuhoones on olnud ka mõned ühised jumalateenistused.
Saue kuulub traditsiooniliselt Keila luterliku koguduse territooriumile. Seepärast oli Keila koguduse õpetaja Marek Roots juba mõnda aega soovinud alustada siin kogudusetööd, aga töötegijaid polnud leidunud. Mullu, kui kevadel koos abikaasaga Kesk-Venemaalt Eestisse kolisime, sai see võimalikuks. Olime 19 aastat veetnud Venemaal Soome Misjoniseltsi misjonäridena Ingeri luterlikus kirikus soome-ugri rahvaste hulgas, viimati Uuralis maride seas.

Koguduste rajamise kogemus
Alates möödunud aasta 25. aprillist töötame EELK Misjonikeskuses. Esimeseks ülesandeks andiski misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru meile luterliku kogudusetöö alustamise Sauel Keila koguduse alluvuses. Koguduste rajamine on meile Venemaa ajast tuttav ja oleme seda kogemust saanud Sauel kasutada. Nii sai minust Keila koguduse abiõpetaja ja Anust Keila koguduse abidiakon.
Meie töö eesmärk pole mitte iseseisev kogudus, vaid Keila koguduse Saue abikoguduse töö alustamine.
Saue linna päevakeskus on huviringide kogunemiskoht linna südames. Pühapäeviti seal tegevust ei toimu ja nii soovitasid linna esindajad just seda paika jumalateenistuste pidamiseks. Kogudus sai võtme pääsuks 45 istekohaga saali, mille kõrval on väike köök, kus on võimalik pärast jumalateenistust vabatahtlike abiga valmistada ette teelauda.
Pühapäevane jumalateenistus on peaaegu alati armulauaga ja kestab poolteist tundi. Pärast teenistust viibivad inimesed teelauas veel tunni või poolteist. Koguduse inimesed on harjunud söögipoolist kaasa tooma. Liturg ja jutlustaja olen tavaliselt mina. Suur osa minu eesti keele õppimisest koosnebki eestikeelsete jutluste kirjutamisest, mille teksti keeleõpetaja läbi vaatab.
Jumalateenistustel loevad Piibli tekste koguduse inimesed, samuti osalevad nad eestpalvetajatena kirikupalves. Muusikuteks on olnud vabatahtlikud, kõige tihedamini mari muusik Anna Mišina, kes õpib Tartu ülikooli doktorantuuris etnoloogiat.

Tööpõld on lai
Saue linn on suhtunud luterliku kiriku töösse positiivselt; meie tegevusi on kajastanud kohalik ajaleht Saue Sõna. Mullu augusti lõpus osales abikogudus linna sünnipäeva tähistamisel, mis algas koguduse kolmenädalase soome-ugri käsitööde ja vaimulike raamatute näitusega päevakeskuses.
Esimesel advendil kutsuti mind jutlustama linna advendiküünla süütamisele. Samal ajal avati päevakeskuses juba teine kristlik jõulunäitus: käsitöömeister Õie Väärtnõu meie kogudusest oli teinud palju jõulumotiividega näputöid. Kuu aega vaadata olnud näitust külastas ka linnapea.
Detsembris toimus Saue abikoguduses esimene konfirmatsioon. Veebruaris valiti Keila koguduse juhatusse ka üks Saue esindaja.
Lisaks tööle Sauel koolitame Anuga misjonikeskuse alluvuses veel koguduste vabatahtlikke abilisi. Õpe toimub juba Nissi ja Haapsalu koguduses. Kevadel alustab see vabatahtlike kogudusekool koolitust Keilas, kus osalevad ka Saue vabatahtlikud.
Juha Väliaho