Luc Saffre: Inimesed igatsevad Jumala järele

Belgiast pärit Luc Saffre (52) on üks seltsingu Eesti Taizé Sõbrad asutajaid ja seltsingu veebilehe haldur. Ta elab paarkümmend aastat Eestis ja kavatseb siia jäädagi. 

Taizé klooster Prantsusmaa kaguosas on paljudele eestlastele tuttav. Luci jaoks muutis klooster kogu elu. Ta ütleb, et sattus Taizésse suhteliselt hilja, 25aastaselt. „Laulud tõmbasid mind sinna, aga nende lepitust ja usaldust otsiv põhisõnum vaimustab ikka veel,“ ütleb rõõmsameelne Luc Saffre. 

Sõnumit „Ära võitle kurja vastu, vaid hea eest“ kuulis Luc enda sõnul esimest korda just Taizés. Taizé kiriku nimi ongi Lepituse kirik. Lepitus tundub mulle oluline, sõnab Luc. 

Taizé kloostris tutvus ta oma tulevase naise, eestlanna Lyga. Ja ütleb, et arvasid terve aasta, et Ly tuleb Belgiasse elama. Aasta hiljem, jälle Taizés, jõudis ta Joona loo taustal arusaamisele, et hoopis tema tuleb Eestisse. „Piibli lugemine mõjutab meie otsuseid,“ on Luc kindel. Luc elab Eestis aastast 2001, abielust Lyga on tal tütred Mari (18) ja Iiris (12).

Mitmekeelne ja -meelne

Eestist väiksemas Belgias on kolm riigikeelt: hollandi, prantsuse ja saksa. Luci emakeel on saksa keel, isakeel aga prantsuse keel. Ja täpsustab, et tema eesnime hääldatakse „lükk“, aga prantsuse keeles tähendab tema nimi Luukas. 

Mees selgitab: kui oskad saksa keelt, siis on eesti keel tegelikult lihtne. Paar erinevust on häälduses ja grammatikas, ja muidugi tuleb paar tuhat sõna pähe õppida. Aga ta sõnab, et pole kunagi olnud tubli õppija ega olnud enam noor, sellepärast läks tal kaks aastat, enne kui sai seltskonnas iseseisvalt jälgida, mida teised räägivad.

Luc ütleb, et Belgias on peaaegu kõik elanikud katoliiklased. Temagi on südames katoliiklane, aga tegudes luterlane. Ta ütleb, et teenis kodulinnas 15 aastat altaripoisina. Talle meeldib väga paavst Franciscus ja kui katoliku kiriku pea Eestisse tuli, siis registreeris ta ennast vabatahtlikuks.

Luc palvetab igal hommikul roosipärga. Esimeseks vaimulikuks koduks Eestis sai Tallinna Jaani kogudus, kus ta laulis noortekooris. Seal lauldes hakkaski ta eesti keelt õppima. Aga pühapäeviti käis ta Pirita kloostris armulaual, sest väikesele Marile ei sobinud Jaani kiriku jumalateenistus. 

Kolinud Vigalasse, sai Luc koguduse juures uued ülesanded: olla pühapäevakooli õpetaja, lauluansambli juht, hiljem nõukogu liige, sõpruskoguduse kontaktisik. Praegu elab pere Tallinnas ja nende vaimseks koduks on Mustamäe kogudus. Luc osaleb ka missal katoliku kirikus.

Usuelu ongi olnud Luci jaoks kõige raskem väljakutse Eestis. Võrreldes Belgiaga tunneb ta end siin nagu kõrbes. Belgias maksab riik usuühenduste teenijatele palka ega jäta maksumaksjale võimalust kirikumaksust loobuda – Belgia riik kultiveerib usku.

Hea seegi, et mõned usujuured on Eestis säilinud, aga need võib-olla takistavad edasiminekut, sest siinne kirik on kohati liiga vanamoodne. Traditsioonid kannavad rahva mälu, aga maailm muutub ja traditsioonidki peavad arenema. Varasemal kirikumudelil, kus kogudus tegi, mis õpetaja ütles, pole tulevikku, mõtiskleb Luc.

Soovides muutust

Pere elas 12 aastat Vigalas, kus Luci sõnul oli võimatu pidada Taizé palvust – polnud käputäit lauljaid. Möödunud aasta septembris koliti laste pärast Tallinna ja oma rõõmuks avastas Luc, et Taizé stiilis palvused toimuvad neljas koguduses. 

Detsembris käis ta palvusel Tallinna Püha Vaimu kirikus. Uks oli kinni, aga õnneks märkas ta teadet, et sissepääs on hoovi kaudu. „No mis vastuvõtt see on! Kas okupatsioon pole ikka veel lõppenud, et peaksime salaja tegutsema?“ küsib Luc.

Töötades programmeerijana, tuli Luc mõttele luua veebileht, mis ühendab Taizéga seonduvat Eestis. Mõni arvas, et Facebookist ja Instagramist piisab. „Aga Püha Vaim või minu kangekaelsus ei jätnud järele ning mõni inimene toetas minu ideed ja lubas kaasa lüüa,“ kõneleb Luc. Esimesed julgustajad olid Andrus Mõttus, Annely Neame, Pia Hanslep ja vend Jean-Marc Taizé vennaskonnast, loetleb Luc.

Veebilehte luues küsis ta endalt, kes on selle ametlik väljaandja. Vastust otsides jõudis ta tõdemuseni, et tuleb luua iseseisev üksus. Annely Neame pakkus seltsingut. Lepingu aitas vormistada Margus Sardis. Ametlikuks eesmärgiks sai „tutvustada Taizé vennaskonna põhimõtteid ja Eestis toimuvaid Taizéga seotud tegevusi, mh luues selleks virtuaalse teabekeskuse“. Mais kirjutas viis inimest lepingule alla ja sündis ühine projekt, seltsing Eesti Taizé Sõbrad.

Luc koordineerib seltsingu tegevust, on kodulehe veebimeister, tekstide autor, muusikajuht, aga ta ütleb, et selliselt pole nende tegevus demokraatlik ega jätkusuutlik. „Ma olen halb delegeerija, halb projektijuht ja mul puudub otsene kanal noorteni,“ sõnab ta. 

Praeguse kodulehe tegi ta tehnoloogiaga, mis tähendas kõige vähem tööd. Luc naerab, et selle süsteemi peale ütleks iga firmajuht „Tule taevas appi!“, ja kutsub kõiki palvetama projekti õnnestumise eest, projektis osalema ning kodulehte vaatama aadressil https://www.laudate.ee.

„Taimeke on istutatud, veebileht on üleval ja enam-vähem aktuaalne. Loodame, et see kasvab. Aga kontakte tuleb luua ja hoida! Uute laulude tõlkimine ja muusikutega suhtlemine moodustab omaette osakonna. Tallinnas on kindlasti mitukümmend inimest, kellele meeldiks see töö, nii et ootame ja kutsume abilisi ja järgijaid,“ ütleb Luc.

„Nii vanad kui ka noored tulevad kirikusse, sest nad igatsevad Jumala järele. Aga nad lähevad tagasi koju, kui näevad, et me ei anna neile ruumi. Arvame liiga tihti, et peame neile õpetama, kuidas usk käib. Jeesus on õpetaja, mitte meie. Püha Vaim on vedur, mitte meie. On oluline, et kogudused leiaksid viise, kuidas noori kaasata suures töös Jumala viinamäel.“

Ta ütleb, et Taizé palvestiil peaks Eestis hästi vastu võetama, sest kõnetab ka inimest, kes ei ole traditsioonilise liturgiaga harjunud või on kasvanud kirikuvõõras keskkonnas. Palvused loovad vaid raamistiku, peaasi on lasta Pühal Vaimul puhuda. „Taizé palve on vaimne harjutus, mille kaudu treenid oma usku. Palvus on üritus, kus sa harrastad seda koos teistega. Võiks öelda, et palvetamine on minu lemmik­sport. Ühine koosviibimine on oluline. Inimesed saavad kokku, et Jeesusega kohtuda,“ selgitab Luc Taizé palvuse olemust.

Palvused ei asenda kogudusetööd, ütleb Taizé vennaskond. Ja Eesti Taizé Sõprade seltsing kinnitab: me ainult aitame kogudusi, et „nende valgus paistaks inimestele, et nad nende häid tegusid nähes ülistaksid meie Isa, kes on taevas“ (Mt 5:16). „Kui mõni kogudus avaldaks seltsingu vastu huvi, siis võib juhtuda igasugust asja,“ ütleb Luc ja viitab Taizé sõprade kokkutulekule Viru Folgil.

Palvustel osalevate inimeste huvid on väga erinevad. Neil ei ole sama haridus, töökoht või hobi. Ainus, mis neid kokku viib, on Jeesus. See mitmekülgne ühtsus on rikastav. Kui sa viibid teiste inimestega samas ruumis, siis töötab Püha Vaim. Koroona ajal oli selgesti tunda, et otseülekanded ja arvutikohtumised ei asenda päris kokkutulemist, on Luc varmas arvamust avaldama.

Laulnud laulupeol

Luc ütleb, et Eestis võlub teda loodus. Ta ütleb, et ka Belgias on ala, mille loodus sarnaneb Eesti omaga. See kannab tõlkes nime Kõrged Sood ja on looduskaitse all (https://et.wikipedia.org/wiki/Hautes_Fagnes). Aga kui Belgias läbib autoga looduskaitseala kümne minutiga, siis Eestis leiab selle ajaga järgmise majapidamise. (Belgia rahvaarv on Eesti omast kümme korda suurem. – R. P.) 

„Mulle meeldib, et inimesi on vähem. Mitte et mul oleks midagi inimeste vastu, aga kui neid elab samas kohas liiga palju, siis kaob loodus silmapiirilt. Kahju, et Eestis mõeldakse praegu liiga lühiajaliselt ja hävitatakse loodust,“ sõnab Luc.

Luc kolis Eestisse mõttega, et ei hakka edasi-tagasi reisima. Ta on kolm korda laulupeol kaasa laulnud ja õppinud armastama isegi rahvatantsu. „Ma kavatsen Eestis surra. Samas jään elu lõpuni belglaseks, täpsemalt idabelglaseks, sest nemad on kõige paremad,“ naerab Luc.

Eestlased on väike sümpaatne rahvas, kes armastab oma ajalugu ja kultuuri. Kui eestlane on sinu sõber, siis saad alati loota tema peale. Aga tema sõbraks saada pole lihtne, sest ta solvub kergesti ega ütle sulle, kui astud talle kogemata varba peale. 

Ja lisab, et eestlased on pärast 40 aastat sundkommunismi veendunud neoliberalistid. Aga see pole tema arvates lahendus. Belgia inimesed on sotsiaalsemad, hoiavad rohkem kokku, hoolitsevad rohkem ühisomandi eest. Nad on tuntud selle poolest, et oskavad kompromisse teha. Seda oskust läheks ka Eestis mõnikord vaja, arvab Luc Saffre.

Rita Puidet

Eesti Taizé Sõbrad

Asutatud 1. juunil 2020.

Seltsingule saab annetada vabatahtlikult seltsingu tegevuses osaledes.

Seltsinguga saab ühendust, kirjutades juhatus@laudate.ee.