Lootusega paremasse tulevikku

Veerand sajandit tagasi Hargla kirikus kuueteistkümneselt leeriõnnistuse saanud Monika Rogenbaumil on ohtralt elukogemust. Ütlen seda sellepärast, et ta oli vaid 24, kui ta Taheval vallavanemaks valiti. Nüüd aga, töötades Paju pansionaadis, on ta läbi põdenud koroona.

Kui arvan Monika paljudele tegemistele tuginedes, et ta on rahutu vaimuga, lükkab Monika minu arvamuse ümber: „Olen enda meelest liiga pikatoimeline ja pigem põhjalik kui pealiskaudne. Mul tõesti kulub alati aega asjadega tegelemiseks.“ Ta ütleb, et on pärit tavalisest maaperest, lapsena korjanud ja müünud pangede kaupa metsasaadusi, talvel aga männikäbisid. Iga rahanatuke oli perele oluline.

Maast madalast kantud eluraskused ja kaasa antud iseloom on kasvatanud temas visadust ning arendanud töövõimet – ta pole kunagi tundnud igavust ja teha on alati olnud rohkem, kui aega on olnud.

Põrandast läbi ei kuku

Monika ei ole elus kõrvaltvaataja. Ta ütleb, et osalemine kodukiriku kordategemises on talle justkui kuskilt antud ülesanne teenida inimesi sellega, mida ta oskab. Ta on palju aastaid kuulunud koguduse juhatusse ja aidanud edendada külaelu. „Olen tõesti juurtega väga kinni oma kodukohas ja kogukonnas,“ sõnab Monika. 

Koguduse viimaste aastate suurim saavutus on olnud põranda ja pingistiku kordategemine. Tänapäeval tähendab kallite ehitustööde finantseerimine esmajärjekorras asjaajamise taset, sõnab Monika ja lisab, et tööga alustades ei teadnud kogudus, kas vajalik summa õnnestub ikka kokku saada. 

Aga riskide võtmine tagasilööke ei toonud ja inimesed saavad jälle normaalselt kirikus käia, selgitab Monika. Nii ei pea näiteks matusetalitustel enam muretsema, kas põrand peakäigu kohal ikka kannab. Tänavu aga hakatakse korrastama kiriku   aknaid: kindlasti restaureeritakse kõik käärkambri aknad, lisaks kirikusaalis kolm suurt akent.

Otsides lahendusi

14 aastat on teeninud Monika rahvast vallavanemana (2004–2018). Ta ütleb, et õnneks polnud amet väikeses vallas seotud poliitikaga ja erinevate eluvaldkondade mured panid teda pidevalt otsima lahendusi. Kes otsib, teeb tööd ja näeb vaeva, see lahendused ka leiab, teab Monika oma kogemusest.

Lisaks sai temast peaaegu 12 aastat tagasi üks Taheva Valla Külade Seltsi asutajaid. Seltsi eestvõttel on avatud Kotuse koostöövõrgustik, kogukonnaköök, rajatud välitreeninguala, soetatud kultuurikollektiividele Hargla rahvarõivad. Monika ütleb, et koostegutsemine on tingitud hädavajadusest: „Me mõistame väga hästi, et kui me ise enda eest ei seisa, piirkonda ei turunda, uusi elanikke ja külalisi ei soovi, siis meie kodukant hääbub.“ Siis muutuvad teenused olematuks, ei õnnestu investeeringuid saada, kool võib kaduda.

Nii sündis Kotuse koostöövõrgustik, mis ühendab Taheva, Karula ja Mõniste piirkonna ettevõtjaid, mittetulundusühendusi – aktiivseid inimesi, kes saavad, tahavad ja jaksavad arendada kohalikku elu. Ideaalis nähakse, et kui maakohtade elanikud saavad töötada kodukohas, mitte ei pea leiba teenima kaugemal või suisa välismaal, siis on motivatsiooni tegelda ka kogukondliku arenguga.

Selleks et maal keegi hädas üksi ei jääks, on mingid koostöövormid möödapääsmatult vajalikud, mõtiskleb Monika ja on tänulik, et uued elanikud ning noorsootöö välisvabatahtlikud on toonud külla värskeid mõtteid ja huvitavaid algatusi, millest tema põliselanikuna suurt rõõmu tunneb.

Töötunde ei loetud

Monika igapäevatööks on tagada umbes sajale inimesele maksimaalselt hea teenus. Ta töötab teenuste arendusjuhina mittetulundusühingus Paju Pansionaadid, kus osutatakse sotsiaalhoolekandeteenuseid nii eakatele kui ka erivajadustega inimestele. 

Hiljuti oli hooldekodus aga koroonakriis. Haigestumisest teada saades oli kahjuks tõbiste arv juba väga suur ning paljud töötajad olid samuti nakkuse saanud, meenutab ta. Siiski saadi rasketes oludes üksteist toetades haigusest võitu, sest inimesed ei lugenud töötunde ega põlanud ära ühtegi tööd. Viirus mõjub eakatele tihti väga rängalt. „Teadmine, et meeskond kriisis toimib, annab suurt kindlust ja tuge. Mul on rõõm ja au töötada koos nii tubli meeskonnaga,“ ütleb viiruse läbi põdenud Monika.

Ta meenutab, et sai koroona, sest hakkas hooldekodu haigeks jäänud elanikke hooldama. Haigusperiood ei olnud tal eriti raske, mõni päev oli palavik, rinnus oli rõhumistunne ning hingata raske. Mingil hetkel kartis ta siiski, et seisukord väljub kontrolli alt. „Olen koroonat väga lähedalt näinud ja tundnud ning tuleb tunnistada, et tegemist on salakavala tõvega, sest inimese seisund võib väga kiirelt halveneda,“ ütleb Monika.

Tervisemured saatsid teda pärast haigust üle kuu aja. Need väljendusid suures väsimuses, jõukaotuses, lausa nõrkuses. Tagantjärele mõtiskleb ta, et aasta tagasi ei osanud arvata, et üks Aasiast pärit haigus võiks Eesti ja kogu maailma elu nii tohutult mõjutada. Et maailm võib praktiliselt hetkega muutuda paigaks, kus senine elukorraldus ja reeglid ei tähenda enam midagi ning kogu maailm peab õppima justkui uuesti elama. 

Ta mõtleb töö kaotanud inimestele ja kõigile neile, kelle senine elukorraldus on pea peale keeratud. Aga paanika ei aita toime tulla nagu ka koroonahaigete stigmatiseerimine, mis tema sõnul on vastutustundetu. Et olukorraga vaimselt toime tulla, hoiab ta meeles, et kõik möödub ja raskused lõpevad kord. „Kutsun üleval hoidma lootust paremasse tulevikku ning lugupidamist kõigi suhtes. Soovitan nautida teistsuguseid võimalusi, milleks ehk varem aega polnud. Näiteks on nüüd paljud leidnud tee loodusesse, kus viibimine pakub hingerahu ja kosutust,“ ütleb Monika Rogenbaum.

Rita Puidet

---

TEISED TEMAST

Vallo Ehasalu, Hargla koguduse hooldajaõpetaja:

 Koguduse liige Monika Rogenbaum on andnud uue väljanägemise paljudele kohtadele Hargla kihelkonnas, nagu kirik, kalmistu ja paljud muud kohad veel. Ta leiab raha koguduse jaoks. Pärast projekti teostamist kipub raha arvele ülegi jääma. Monikaga oleme mõelnud, mida liigse rahaga teha. Praeguseks on seis selline, et põllusse on peidetud rahapada (Mt 13:45), siis teinegi, kuid mõlemad ajavad servast üle. (Monika Rogenbaumist on kirjutatud ka 16. septembri 2015 lehes. – EK.)

Enne haldusreformi oli Monika Taheva vallavanem. Taheva vald oli 900 elanikuga vald Valgast 30 km kagu suunas. Ma ei ole tundnud valla eelarvet, mäletan vaid, et see oli lõputult suur, ääred ei paistnud. Ja vallaametnikud jõudsid appi kõikjale. 

Vallavalitsus asus kollases puumajas Laanemetsa külas, majas elas veel mõni pensionär, kelle lambad ja kanad kõndisid vallamaja tagaõuel. Vallamajas oli üks hiiglatore asi, vallavanema arvutis oli alati salvestatud Hargla koguduse protokoll (tekst ja tabel mõlemad), mida oli võimalik igal aastal kopeerimise ja asetamise teel uuendada, muutes vaid andmed.

Kui mina Hargla pikkadel teedel autoga sõidan, näen Monikat näiteks niitmas bussipeatustes rohtu või, talvisel ajal, tulemas järvest ujumast.

Monika Rogenbaum

Sündinud 30. aprillil 1980

Kuulub Hargla kogudusse aastast 1996

Töötab juunist 2019 Paju Pansionaatides

Alates 26. aprillist Valga vallavanem