Lõikustänupühast ja koostööst

Elame tänumõtetes külvi ja lõikuse eest ning tunneme rõõmu heast koostööst Jumalaga ja kristlaste vahel. Piiskop Tiit Salumäe on ühes lõikustänupüha tervituses öelnud: „Põld on Jumala laud. Enne kui paluda „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!“, tuleb astuda põllule, sest see on püha paik. Ja asuda tööle. Nii jätkub õnnistust nii pühadeks kui argipäevaks.“ 

Kiriku tööpõld on lai. Ma usun, et suurem osa koguduste õpetajaid nõustub minuga, et vajame oma kogudustesse ja kiriku asutustesse palju vabatahtlikke abilisi lisaks olemasolevatele. Vabatahtlike panus ühiskonna arengus on laialt levinud. Nende leidmiseks on vaja sõnastada, millised ootused meil on. 

Vabatahtlikul koguduses peaks olema valmisolek töötada ise­seisvalt ning pidada kinni ühiselt seatud eesmärkidest ja kok­ku­lepetest. Minu kirikutöö kogemus annab põhjust öelda, et väga palju on vaja iseseisvat mõtlemist ja tegemist. Aga sa­mas tuleb leida loomingulisi teid, et koguduse õpetaja oleks kõi­ge­ga kursis. Väga oluline on, et vabatahtlikul on valmidus ise­seisvalt leida lahendusi ette tulevatele takistustele. Seda ei to­hiks pidada kogudusetöös raskuseks, vaid põnevuseks, kuna me ei tea kunagi täpselt, kuidas Jumal võib olukorra lahendada. Ras­kustega kohtudes ei tohiks eesmärgist loobuda, vaid peaks õp­pima paindlikkust, olles valmis käigu pealt plaane muut­ma.  

Ma pean kõige olulisemaks suurt huvi ehk motiveeritust kogu­duseelus ja -töös. Praktiline töö vajab eriliselt ka algatusvõimet. See seostub näiteks oskusega korraldada üritusi, et kogukonnale rääkida oma koguduse vajadustest ja eesmärkidest. 

Huvi koguduse asja ajamiseks ei tohi halvata meedia kallutatus kiriku vastu. Seda võime aimata Jõgeva kirikule eraldatud riikliku toetuse vastandamisest kooliõpetajate ja politseinike palgaga. Kriitika annab võimaluse ka oma asja paremaks selgitamiseks. See eeldab head suhtlemisoskust, et veenvalt põhjendada kogudusetöö vajadusi.

Loomulikult on vabatahtlike töös oluline haritus. Kuna kodudes, lasteaedades ja koolides puudub usuõpetus, siis on koguduste juures vaja korraldada laste ja noorte ringe, et usu- ja hingeharidust jagada. See töö vajab kindlasti erialase haridusega juhte, kes töö käigus kasvatavad abiõpetajaid. 

Vabatahtlikest peaks rääkima veel ja pikemalt, aga lõpetuseks tahan juhtida tähelepanu sellele, et töö organisee­rimine esitab nõudmised kogudusetöö juhtimisele. Vabataht­li­ke töö on jätkusuutlik siis, kui nende tegevus on hästi koordi­nee­ritud ning nad saavad juhiseid ja tuge koguduse juhilt või juhtkonnalt. 

Pärast seda, kui misjonikeskus avaldas oma soovi uute vabatahtlike kaasamiseks, leidis meid üles sotsioloog Liina Kilemit. Tänu sellele sündis käesoleva aasta kevadel sotsioloogiline küsitlus, mis andis tagasisidet selle kohta, kuidas on misjonikeskuse pakutav koostöö kogudustele korda läinud ja millised on ootused. Tänan kõiki, kes osalesid ja vastasid! Küsitluse vastustest võib järeldada, et üldiselt ollakse väga hästi kursis sellega, mida misjonikeskus pakub, ja koostööd on väärtustatud. Küsitluse analüüsist saab lugeda 7. oktoobri Eesti Kirikus ilmunud loos „Misjonikeskus on leidnud oma koha koguduste elus“.

Need tagasiside vastused on meile kinnituseks, et oleme asjalikus koostöös ja kontaktis EELK kogudustega. Siit on misjonikeskusel hea edasi liikuda visiooniga, et olla EELK kogudustele toetav koostööpartner, kes nõustab misjonitegevuse mõtestamist ja võimestab evangeeliumi kuulutamiseks. Ja seda selleks, et kristliku koguduse liikme elu loomulik osa on evangeeliumi jagamine neile, kes veel ei tunne Jeesust oma isikliku päästjana!

Täna, 14. oktoobril saab tulla väikerühmatöö konverentsile, mis toimub kell 18–21 Pirita kloostris. Ja kutsun ka kogudusi tähistama EELK misjonipüha, mida peame pühapäeval, 25. oktoobril. 

 

 

 

 

Leevi Reinaru,                

SA EELK Misjonikeskus juhataja