Lõhestav seadus

Suuremat osa Eesti kristlastest ühendas möödunud nädalal meelepaha kooseluseaduse vastuvõtmise üle riigikogus. Avaldati muret homoseksuaalse partnerluse registreerimise võimalike tagajärgede üle ja kritiseeriti teravalt seaduse läbiviimise viisi.
Väited ohust demokraatiale näivad siiski liialdatuna. Vastuolulist seadust rahvahääletusele ei pandud, kuid peagi toimuvad riigikogu valimised. Kui suur osa kodanikest pole mitte ainult kooseluseaduse vastu, vaid peab teemat ka piisavalt oluliseks, kajastub see kindlasti nii valimiskampaanias kui -tulemustes. Üldiselt oli ju sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vägagi edukas nii avalikkuse tähelepanu võitmisel kui oma poolehoidjate mobiliseerimisel. See sai võimalikuks suuresti tänu sellele, et elame üsna demokraatlikus riigis.
Ent nõustuda tuleb sellega, et kooseluseadus lõhestas Eesti rahva. Õigupoolest on meie ühiskond sedavõrd eripalgeline, et lepitamatuid vastuolusid põhjustada võivatest vaidlusküsimustest pole nii või teisiti puudust. Taoliste teemadega tegeldes tuleks aga asju ajada läbipaistvalt ning ilmutada vastaspoole suhtes võimalikult suurt respekti ja kompromissivalmidust. Selles osas võiks teha etteheiteid nii kooseluseaduse pooldajate kui vastaste aadressil. Teisalt aga ei saa ehk liiga palju nõuda olukorras, kus võitlus käib vaidlejate arvates valguse ja pimeduse vahel.
Kiriku seisukoht näib sedapuhku kokku langevat rahva enamuse omaga. Ometi on ka ristirahva seas neid, kes eri põhjustel kooseluseaduse vastuvõtmist toetasid. Mõnele jälle ei meeldinud seaduse vastu olnute kampaania, mis neile liiga käremeelne tundus. Niisiis on lõhed tekkinud ka kiriku sees. Sellelegi tuleb kristlastel oma tõekspidamiste jätkuva kaitsmise kõrval tähelepanu pöörata.
Rain Soosaar