Ligimese hoidmisest
/ Autor: Toomas Jürgenstein / Rubriik: Kolumn / Number: 14. märts 2007 Nr 11 /
Käisin pühapäeval oma endise õpilase matusel. Läinud kevadel lõpetas ta Treffneri gümnaasiumi. Vene perekonnast pärit, oli ta omandanud perfektselt eesti keele ning lisas alatise rõõmsameelsusega ning slaavi temperamendi ja kultuuritaustaga oma klassile sära ning uusi ideid. Möödunud nädalal Tallinnas ülekäigurajal tänavat ületades sõitis auto talle otsa.
Küllap on paljud tunnetanud inimelu haprust ja selle hoidmise vajadust. Kindlasti ka seda, kui ebaoluliseks muutub kriisisituatsioonis suur palk või kuulumine Euroopa jõukamate riikide hulka. Inimelu kaduvusega kokku puutudes jääb mõtetes valdama vaid üks sõnum: ligimesi tuleb hoida.
Olen viimasel ajal tihti mõelnud koostöö ja konkurentsi vahekorra üle koolides. Mulle tundub, et sageli kipuvad koolides ülekaalukalt domineerima numbriliselt mõõdetavad väärtused ja näitajad: riigieksamite keskmised hinded, olümpiaadide tulemused, sissesaajate arv kõrgkoolidesse jne. Mõõdetamatud ja raskesti mõõdetavad väärtused, nagu näiteks õpilaste õpihuvi säilitamine või tolerantsuse ja altruismi tähtsustamine, mis sageli nõuavad õpetajatelt sama suurt tööd, jäävad tahaplaanile.
Numbrilised näitajad on aga aluseks konkurentsile, millega käib kaasas õpilaste järjestamine, võistlus esikohale ning mulle tundub, et hilisemas elus ka kiire autosõit. Loomulikult ei saa vaielda, et mõõdukas koguses konkurents on edasiviiv, kuid domineeriva üldprintsiibina hakkab see lõhkuma koostööoskusi ja dialoogi. Lapsed, kes konkurentsis alla jäävad, löövad käega ja on kergesti haavatavad ning hoolimatud. Õpetajad, kes konkurentsis ei püsi, on närvilised.
Hakkasin lehitsema alates veebruarist ilmunud Postimehi ja Õpetajate Lehti. Kohe alguses tulid ette järgmised pealkirjad: «Õpilane virutas koolidirektorile jalaga» (PM 05.02.07), «Politsei sekkub õpilaste ja õpetajate üha ägenevasse sõtta» (PM 03.02.07), «Õigus terroriseerida õpetajaid» (ÕL 02.02.07), «Ja õpetajast saab ohver» (ÕL 02.02.07). Mulle tundub, et ka need pealkirjad on üks aspekt ühiskonnas ja koolisüsteemis domineeriva konkurentsi viljadest. Arvan ka seda, et niisugune suhtumine vajab alternatiivi.
Keegi ei saa minu õpilasega juhtunut olematuks muuta. Küll aga saame kõik lisada konkurentsi tähtsustavale ühiskonnale koostööd ja ligimese hoidmist soodustavaid väärtusi.
Toomas Jürgenstein
