Kuusalu ajaloolist pastoraati laastas kahjutuli

24. aprilli õhtul hävis tulekahjus arhitektuurimälestiste hulka kuuluv Kuusalu pastoraadihoone.

Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 17.50. Teatamise hetkel oli helistaja sõnul hoone katus leekides. Esimesena sündmuskohale saabunud Kuusalu vabatahtlikud päästjad asusid hoonet kiirelt kustutama.
Koguduse õpetaja Jaanus Jalakas viibis sel ajal Tallinnas ja sai telefonikõne Toomas Mäeväljalt, kes pastoraadi kõrval asuvast ateljeest lahkus u 17.15. Lahkumise ajal märkas ta korstnast tõusvat suitsu, sest samal päeval köeti ka ahju. Millal ja miks suits kahjutuleks muutus, selgitavad eksperdid, kes juba järgmisel päeval põlengukohale saabusid. Lähedal asunud inimesed märkasid põlengut siis, kui leegid olid juba katusest välja tõusnud.

Arhiiv päästeti
Pastoraadi lähedal elav Toomas Mäeväli sai poole tunni jooksul aru, kui korstnast keerutavat üha tihedamaks ja tumedamaks muutuvat suitsu jälgis, et asi pole õige. Ta teab, mida kustutusvesi võib teha paberiga, ja asus kohalike kaasabil päästma vanemat arhiivi. Mäeväli tõstis eest akna ja asus appirutanute abil välja tõstma dokumente. Samal ajal ümberringi praksus ja katus põles raginaga. «Me saime toa tühjaks tõsta, kirjadel ja dokumentidel pole isegi põlengulõhna,» ütles ta.
Põlengut kustutama saabusid ka vabatahtlikud naaberküladest, samuti kutselised päästjad, kes sisenesid ka majja, et päästa hoones olnud asju. Kohalikud inimesed moodustasid päästetöötajate juhtimisel inimketi ja asuti hoonest päästma raamatuid, maale jm. Õpetaja Jalaka sõnul evakueeriti asjad sadakond meetrit pastoraadist eemal asuva kiriku käärkambrisse.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirts oli samuti kohal ja aitas koos oma rahvaga arhiivi evakueerida. Reedel ütles ta Eesti Kirikule, et halamine siin ei aita ja tuleb tegutseda, et tulekahjus kannatanud hoone talveks katuse alla saada ning päästa selle allesjäänud osa ilmastikumõjude eest. Oodatakse ära ekspertide ja muinsuskaitse inimeste arvamus ning koos koguduse juhtidega asutakse plaani pidama. «Küsimus taandub rahale,» ütles vallavanem ja lisas, et «vald ei jää kõrvaltvaatajaks». Vaadatakse üle oma eelarve ja tehakse, mida suudetakse. Juba reedeks oli avatud ka eriarve pastoraadi taastamise tarvis raha kogumiseks.

Pastoraat tuleb taastada
Jaanus Jalakas ütleb, et kahju ei ole võimalik sõnadesse panna. Ühelt poolt hoone ajalooline ja teiselt poolt emotsionaalne väärtus. «Pastoraat on olnud Kuusalu kihelkonna süda. Siin on olnud ilusaid sündmusi ja inimesed mäletavad neid. Ei olegi teist võimalust, kui pastoraat tuleb taastada,» ütleb õpetaja.
1990. aastal kogudusele tagastatud ajalooline pastoraat ei olnud kindlustatud, küll oli sees signalisatsioon, mis ka märku andis, aga sõnum ei jõudnud telefoni. Jaanus Jalakas arvab, et tulekahju põhjus võib olla mantelkorstnas süttinud tahm, aga «eksperdid teevad oma tööd ja annavad hinnangu».
Õpetaja pere ei elanud pastoraadis, seal hoiti arhiivi ja töötas kantselei. Väga pikka aega elas pastoraadis õpetaja Eduard Salumäe oma perega, kes kolisid sinna Tarvastust 1953. aasta novembris.
Kuusalu pastoraat on 18. sajandi lõpus ehitatud üks vanimaid pastoraadihooneid Eestis. Selle ehitusajaloolist väärtust suurendab säilimine ilma suuremate ümberehitusteta, ehitusaegsele lähedasel ilmel. Hoone esialgsed funktsioonid olid järgmised: maja kirikupoolses tiivas asusid pastori ja tema perekonna eluruumid (saal, söögituba ja magamistoad); alevipoolses osas paiknesid pastori töökabinet ja selle eesruum, peretuba, teenijatuba ja sahver. Pastoraadi plaanilahendus on olnud peegelsümmeetriline. Mantelkorsten-köök hoone keskel ja sellega ühele teljele paigutatud esikud jagasid hoone kaheks: kummaski tiivas kaks suurt tuba ja otsas kolm väikest.
Sirje Semm

Toetus pastoraadi taastamiseks
Kuusalu vallavalitsus palub heade inimeste abi, kogumaks vahendeid pastoraadi taastamiseks. Toetussummad palutakse üle kanda Kuusalu vallavalitsuse arveldusarvele EE931010002025535001 SEBs, selgitusse lisada «Kuusalu pastoraadi taastamise toetuseks».