Kutsumus olla teoloog

28.-29. jaanuaril kaitses Saksamaal Greifswaldi Ernst Moritz Arndti nimelises ülikoolis doktoritöö EELK vikaarõpetaja ja Tartu ülikooli (TÜ) usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse assistent Thomas-Andreas Põder.

538-leheküljeline dissertatsioon kandis saksa keelest tõlgituna pealkirja «Solidaarne tolerantsus. Valgustusjärgne ristiteoloogia ja sotsiaaleetika süstemaatiline esmakuju – Alexander von Oettingeni teoloogiline pärand», juhendajaks oli alates 2012. aastast professor dr Heinrich Assel.

Kasvamine teoloogina
Põder peab väitekirja valmimist teoloogina kasvamise vahetähiseks. Kõigi nende aastate vältel oli side kirikliku praktikaga ning paralleelne interdistsiplinaarne uurimistöö mitmel erineval teemal Põderi kui süstemaatilise teoloogi enesemõistmise oluliseks inspiratsiooniallikaks.
Doktoritööga alustas Põder 2001. aastal Saksamaal Tübingeni ülikooli evangeelses usuteaduskonnas koostöös ühe parima süstemaatilise teoloogi, prof dr Eberhard Jüngeliga. Tübingeni periood 2001–2005 kujunes süvendatud õpinguteks teoloogia ja filosoofia vallas.
Paralleelselt alustas Põder ka avalikku teoloogilist tegevust Eestis, sealhulgas täiskohaga tööd süstemaatilise teoloogia õppejõuna TÜ usuteaduskonnas. Oluliseks peab ta ka tööd Euroopa tähtsaima evangeelsete kirikute osaduskonna – Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas – nõukogus ja Eesti luterliku ning õigeusu kiriku dialoogikomisjonis.
Eespool nimetatud mahuka tegevuse kõrval jätkusid õpingud Saksamaal. 2012. aastal selgus, et toona 78aastane Jüngel ei saa tervislikel põhjustel juhendamist jätkata ja Põder siirdus Greifswaldi.

Esmakordne terviktõlgendus
Põderi mitmekihiline uurimus kujutab endast Eesti 19. sajandi ühe mõjukaima teoloogi, TÜ professori Oettingeni (1827–1905) mahuka pärandi esmakordset terviktõlgendust. Oettingeni kutsuti tema hiilgeaegadel naljatlevalt Liivimaa paavstiks ja tema maja Tartus Vatikaniks. Ta sündis jõuka maanõuniku Alexander von Oettingeni pojana.
Doktoritöö rõhuasetus on tööl allikatega, olles pidevas suhtluses kaasaegsete uurijatega ning tänapäevaste teoloogiliste positsioonide ja väljakutsetega. Keskmes on ristiteoloogia ja sotsiaaleetika. Oettingen mõistab teoloogiat tervikuna ristiteoloogiana, mille keskmes on Jumala tolerantsus jumalapõlgaja vastu. Uudne uusajal oli ka arusaam eetikast kui sotsiaaleetikast: inimest saab mõista ja ka kõlbeliselt hinnata üksnes suhetes teistega.

Teedrajav uurimus
Kui Saksamaal kaitsta doktoritööd, siis tutvuvad valminud dissertatsiooniga esmalt retsensendid. Positiivse hinnangu korral sooritatakse kas suur doktorieksam või kaitstakse tööd avalikul disputatsioonil. Greifswaldis ollakse topelt ranged, seal tuleb läbida mõlemad.
Töö üks retsensentidest, prof dr Michael Beintker Münsterist kõneles teedrajavast uurimusest, mille tulemus ajendab mitmes olulises suhtes hindama ümber senist käsitust uuemast vaimuloost ning viitab olulistele impulssidele, mis on väärtuslikud just tänasel päeval.
TÜ usuteaduskonna dekaan dr Riho Altnurme on rõõmus noore kolleegi edusammude üle: «Põderi doktoritöö on oluline märk Eestis tehtava teoloogia olulisusest laias maailma. Põder näeb Oettingeni avatud ja solidaarsele, kuid põhimõttekindlale ja keskendunud teoloogilisele lähenemisele võimalust ka tänapäeva pluralistlikus maailmas. Värske doktoritöö pakub head võimalust pisut unustusse jäänud kaasmaalasest teoloogi loomingu uueks väärtustamiseks.»
Ka TÜ süstemaatilise usuteaduse professor dr Anne Kull pole kitsi kiidusõnadega: «Põder oleks Eesti nimekaim ja viljakaim noorema põlvkonna teoloog isegi ilma doktoritööta. Doktoritöö edukas lõpuleviimine ja kaitsmine kinnitab, et ta on võrdne võrdsete seas ka rahvusvahelise akadeemilise teoloogia kõrgliigas ning sinna jõudnud TÜ süstemaatilise teoloogi käsitluse kaudu.
Tähele võiks panna ka asjaolu, et solidaarsus ja tolerantsus ei ole kuskilt mujalt viimastel aastatel sisse toodud meile «võõrad» väärtused, vaid need olid olulisel kohal enam kui sajand tagasi Oettingeni teoloogilises loomingus.»
Eduka kaitsmise tulemusena tehti Põderile ettepanek uurimuse avaldamiseks Saksa ühe tunnustatuma kirjastuse Vandenhoeck & Ruprecht mainekas süstemaatilise ja oikumeenilise teoloogia uurimuste sarjas.

Uued väljavaated
Küsimusele, mida uurimus autorile endale pakkus, vastas vastne doktor, et tema eesmärk pole olnud doktoritööd kaitsta, vaid teoloogiat teha. Siiski möönab ta: «On avanenud täiesti uued väljavaated rahvusvaheliseks teadustööks. Töö andis võimaluse väga põnevaks osutunud näite najal teravdada teoloogilist taju, õppida paremini mõistma teoloogilise mõtte kujunemist ja harjutada iseseisvat teoloogilist mõtlemist. Põhjalikud retsensioonid tunnustasid tehtud tööd kõrgelt. Raamat olevat põnev, argumentatsioonilt veenev ning kirjutatud väga heas ja hästi loetavas stiilis.»
Eesti keeles on lugejal tulevikus võimalik tutvuda töö kokkuvõtva peatükiga veebiajakirjas Kirik & Teoloogia.
Kätlin Liimets

Thomas-Andreas Põder
Sündinud 3.1.1976
2000 lõpetanud TÜ usuteaduskonna cum laude
2001 ordineeritud EELK õpetajaks
2001–2012 doktorant Tübingeni ülikoolis
Alates 2012 doktorant Greifswaldi ülikoolis
Alates 2005. aastast TÜ süstemaatilise usuteaduse assistent
Abielus, kaks poega