Külvatud sõnaseeme leiab vastuvõtu

Mt 11:25–30
Ilmselt igal jumalariigi töötegijal on ette tulnud perioode, mil ta seisatab, heidab pilgu tagasi ning vaeb oma vaevanägemiste kordaminekuid ja ebaõnnestumisi. On hea, kui saame näha oma tööde ja ettevõtmiste positiivseid tulemusi, mille üldmuljet ei muuda ka üksikud luhtumised ja pettumused.
Mida teha aga siis, kui kõigile püüdlustele ja pingutustele vaatamata puuduvad igatsetud ja oodatud viljad? Inimestena kipume taolises olukorras väsima ja resigneeruma, oleme valmis käega lööma ja alla andma.
Meie perikoop kõneleb Jeesuse esimesest tööperioodist kodumaakonnas Galileas. Seal kuulutustööd tehes põrkus Jeesus paljude inimeste võimetusele mõista Tema sõnumit ja missiooni. Mõningatel puhkudel aga ka sallimatust ja halvakspanu. Viimased nähud ilmnesid eelkõige käsuseadust hästitundvate variseride ja kirjatundjate hulgas.
Inimeste hulgas valitsevad hoiakud ja suhtumine Temasse ja tema kuulutusse tekitasid Jeesuses reaktsiooni, mille ta asetas oma palvesse: «Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled selle peitnud tarkade ja mõistlikkude eest ja oled selle ilmutanud väetitele.»
Mõnikord juhtub nõnda, et külvatud sõnaseeme leiab viljaka pinnase hoopis mujal, kui seda lootsime ja ootasime. Nii toimus see ka Jeesuse kuulutusretkel kodumaakonnas Galileas. Kuid ka raskes olukorras leidis Jeesus põhjust tänuks ja kiituseks. Ta rõõmustas sellest, et lihtsad ja siirad inimesed on avatud talle ja tema sõnumile.
Jeesus teadis ja mõistis, et kõige toimuva või toimumata jäämise taga on viimselt Jumal, tema nõu ja tahtmine. Ta teadis, et Tema ja Jumal kuuluvad kokku nagu isa ja poeg: «Kõik on mu Isa andnud mulle, ja keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.»
Jeesuse kaudu ja Tema läbi on Jumala au ja kirkust saanud näha needki, kellel käsuseaduse lained üle pea kokku lõid. Käskudest, mis algselt olid mõeldud inimeste õnnistuseks ja nende elu õigeks korralduseks, oli ülikeeruka inimliku reglemendi läbi saanud paljudele raske vaev ja ike. Kuidas nad ka ei pingutanud ja vaeva ei näinud, ei suutnud nad ometi täita kõiki käsuseaduse nõudeid ja ettekirjutusi. Kõigele lisaks tulid kirjatundjad ja variserid välja aina uute ja rafineeritumate käsuseaduse nõuetega.
Näinud selles paljude jaoks rasket koormat ja iket, ütles Jeesus: «Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!» See oli julge kutse ja sõnum. Seni olid Issanda sulased ja prohvetid kutsunud ja juhtinud inimesi ikka Jumala juurde. Jeesus aga kutsus vaevatuid ja koormatuid enese juurde ja tõotas neile anda hingamist. Nii ilmnes Temas taas Hea Karjase ja Tõelise Viinapuu olemus ja käitumisviis.
See Jeesuse kutse ja tõotus on olnud ja on tänagi paljudele kosutuseks ja kinnituseks. Inimlikult kipume ju meiegi aeg-ajalt olgu vaimulikena, lastevanematena või abikaasadena moraali lugema ning esitama kõrgendatud nõudeid kaasinimeste või pereliikmete suhtes. Nii võime kergesti sattuda teele, kus näeme küll hästi pindu teise silmas, kuid palki oma silmas enam tähele ei pane.
Oluline on teada ja mõista, et viimselt oleme kõik vaid armu saanud patused, igaüks oma vigade ja puudustega ning me kõik vajame armu, kosutust ja hingamist, mida Jeesus jagab. Ilma Jeesuse ning Tema kingitava elu, kosutuse ning hingamiseta oleksime ja jääksime seotuks patu ja teiste elu hävitavate jõududega.
Tema kutse ja tõotus kehtivad tänagi: «Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise.»
Aamen.
Tõnu Linnasmäe, Ambla koguduse õpetaja