Kuidas kogudus toimib?

Aastaid kiriku kaastööliste koolitust koordineeriv Kat­rin-Helena Melder veendub järjest enam aktiivsete koguduseliikmete koolitamise vajalikkuses, olgu kogudus suur või väike.

«On näha, et inimesed vajavad elementaarseid teadmisi meie kiriku ülesehitusest, toimimisest ja seadusandlusest. Nad vajavad lahtimõtestamist, miks nad kogudusetööd teevad, ja seda mitte ainult üksi, vaid koos teistega, suheldes.
Külastan ise täiendkoolitusi, et osata jagada teavet selle kohta, mida nõuab koguduselt muinsuskaitse, maksu- ja tollamet; milliseid võimalusi pakub töötukassa. Sellise info järele on suur vajadus,» teab Järva-Jaani kogudust teeniv õpetaja Melder omast käest.

Päevad ei läinud raisku
Mullu koolitati korraga nelja koguduse aktiivi Valga praostkonnas. Nõo koguduse õpetaja abipraost Mart Jaanson kutsus oma kogudusest nõukogu liikmed ja jättis vabaduse tulla ka teistel huvilistel. «Inimesed lahkusid rahulolevaina, et päevad ei läinud raisku. Osalejad hakkasid aru saama, millised õigused ja kohustused neil koguduse liikmena on. Nüüd tuntakse end rohkem asjaosalistena: ka minust sõltub midagi!» on õpetaja Jaanson EELK Misjonikeskuse korraldatava kolmepäevase õppega rahul. Misjonikeskusel omakorda aitab koolitust korraldada Soome Ärimeeste Misjoniliit.
Õppepäevi iseloomustab lähtumine koguduste endi vajadusest. «Aasta-aastalt kasvab see õpe järjest konkreetsemaks kogudusetöö analüüsiks,» toob Katrin-Helena välja arengusuuna.

Koguduse seitse toimkonda
Märtsikuu kolmel järjestikusel laupäeval olid Hageris õppepäevadel nii siinse suure ja tegusa kui ka siit väljakasvanud noore Saku koguduse vabatahtlikud. Hageri rahvas sai analüüsida oma paljude toimkondade tehtut ning Saku vabatahtlikud valmistasid ette arengukava koostamist hiljuti alustatule mõeldes. Loengu teemaks telliti muuhulgas koostöövõimalused omavalitsusega. «Loengutelgi jõutakse enamasti aruteludeni. Koos mõtlemisest tekkiv energia viib edasi,» on õpetaja Melder rahul.
Hageri koguduse seitse töötoimkonda panid oma mõtted, kuidas kogudusena edasi liikuda, suurtele paberitele kirja ja riputasid need kogudusetoa seinale, kus ka teised edaspidi nendega tutvuda said. See tõi kaasa elava arutelu mitte ainult koguduse kohvilauas, vaid ka veebis vabatahtlike listis.
Hageris said vabatahtlikke eri annete põhjal koondavad toimkonnad hoo sisse umbes aasta tagasi – siis, kui nõukogu liikmete sekka oli lisandunud hulk nooremaid keskealisi.

Kes mida teeb
Õppepäevadel oli hea tutvuda ka teiste toimkondade tööga ning üldse kogudusekaaslastega lähedasemaks saada. Uuematelt liikmetelt pälvis rohkeid tänusõnu kiriku toimimise lahtiseletamine: mida teeb kirikuvalitsus, kuidas seadusi vastu võetakse, millised on ühe või teise ametikandja tööülesanded jne. Vanemaid pani esimese rühmatöö väljakuulutamine hetkeks ebalema, pärast aga just kiideti ühiselt arutamise võimalust.
Tagasisides küsiti muu hulgas, mis teemadel osalejad edaspidi infot vajaksid, et veelgi paremini täita oma rolli koguduseliikmena. Välja toodi näiteks tegevusplaanide koostamine, erinevate inimtüüpide kaasamise õppimine, teiste koguduste kogemustega tutvumine. Tänu väljendati ühise aja eest.
Veidi kurvastas, et kõik soovijad ei saanud osaleda kõigil kolmel laupäeval. Tähelepanu pöörama õpiti siinkandis aga näiteks sellele, kuidas koguduse arengusuundi valla omadega kokku sobitada.
Piret Riim