Kui Jumal läkitab
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Portreelood / Number: 4. märts 2009 Nr 9 /
Aasta alguses kolisid viimased viis aastat Venemaal Omskis teeninud Soome Rahvamisjoni läkitatud misjonärid Liliann ja Hannu Keskinen Tartusse, et alustada praostkonnas venekeelse kuulutustööga.
Tartu Pauluse koguduses on perekond Keskineni eestvedamisel alates veebruarikuust üle nädala peetud venekeelset piibliringi. Hannu Keskineni sõnul aga ei alanud nende tegevus Tartus mitte piibliringist, vaid hoopis supiköögist umbes kuu aega tagasi.
«Püüan seal korra nädalas käia. Pean lühikese vaimuliku kõne algul eesti ja siis vene keeles.» Paari eesmärgiks on kevadega venekeelne töö käima saada, et pärast suvepuhkust võiks sügisel alustada sõnajumalateenistustega. «Kui leiame lapsi ja noori, alustame laste- ja noortetööga, hiljem ka venekeelse leeritööga,» kõneleb Hannu innustusega.
Saatuslik kohtumine
Kuidas aga sattusid Soome kiriku töötegijad Eestisse venekeelset kuulutustööd tegema?
«Enne otsust tulla just Tartusse, oli võimalikke kohti kümmekond. Nimekiri polnud kunagi korraga kuigi pikk – kohad tulid ja kadusid,» selgitab Hannu Keskinen.
Möödunud aasta septembris kohtus paar praost Joel Luhametsaga ja rääkis oma olukorrast. «Venemaa oli meie jaoks sulgumas ja olime otsimas kohta, kus võiksime vene keeles teenida. Kuigi minu eesti keele oskus on vene keelega võrreldes parem, ei tahaks viimast siiski unustada, seepärast palusin võimalust seda kasutada.
Joel ütles, et Tartus on aeg-ajalt vajadus venekeelse matusetalituse järele. Hetkega oli asi minu jaoks selge. Teadsin, et just see on mulle,» meenutab Hannu ja lisab, et peaaegu niisama kaua, kui ta on tundnud Lilianni (umbes seitse ja pool aastat), on ta tundnud muret Eestis elavate venelaste pärast, selle pärast, et keegi ka neile evangeeliumi kuulutaks.
Järgnesid läbirääkimised Soome Rahvamisjoniga ning saadi nõusolek asuda venekeelsele kuulutustööle Tartu praostkonda.
Luua luterlik venekeelne kogudus
«Unistan sellest, et Tartus oleks luterlik venekeelne kogudus, kas näiteks Pauluse koguduse filiaalina või iseseisva kogudusena. Õigupoolest sooviksin leida mõne sobiva õpetajakandidaadi, kes võiks hakata tegema venekeelset kogudusetööd vastavalt vajadusele Eesti erinevates kohtades,» räägib Hannu tulevikuplaanidest.
Keskinenid teavad, et kuulutustöö on alati keeruline, kuid selles on nagu ka muus vaimulikus töös vaja palvet. «Omskis märkasime, et kuigi inimesed pidasid end õigeusklikeks kristlasteks, olid sellised põhiasjadki nagu usutunnistus ja meieisapalve võõrad. Selleks ongi vaja meiesuguseid äratajaid, kes inimesi mõtlema paneks. Meie palve on, et inimesed võiksid oma usus uueneda ja kasvada ning sügavamale Kristusesse juurduda. Meie eesmärgiks ei ole teha õigeusklikest luterlasi, vaid kuulutada rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest, kelle risti läbi on igaühel võimalus pärida igavene elu,» on paar entusiastlik.
Emakeelne Piibel puudutab
Liliann Keskineni arvates on parim viis venekeelse elanikkonnani jõudmiseks isiklik kutse: kutsuda ise ja paluda koguduseliikmetel kutseid oma naabritele, sõpradele, töökaaslastele jagada. «Emakeel on igale inimesele tähtis ning emakeelne Piibel puudutab palju sügavamalt kui sõna ükskõik kui hästi vallatavas võõrkeeles. Seepärast on oluline, et vaimulikest asjadest saaks ka luteri kirikus vene keeles rääkida,» on Liliann veendunud.
Ta nendib, et kuigi EELK välismisjonäride majanduslik toetus on tulnud valdavalt Soome misjoniorganisatsioonide kaudu, on märke, et ka eestlaste toetus on aastatega kasvanud. «See valmistab heameelt, et inimesed on misjonile rohkem ärganud. Oleme tegelikult ju ikkagi misjonimaa, kus iga kristlase misjonipõld algab tema kodu välisuksest, kui mitte veelgi lähemalt.»
Lilianni sõnul kavatsevad nad esialgse plaani kohaselt Tartusse jääda veel kaheks ja pooleks aastaks. «Oleneb muidugi ka Jumala plaanidest ja hästi palju inimeste eestpalvetest. Palvetajad teevad ära suurema töö, meie n-ö satume õigel ajal õigesse kohta õigetele inimestele kuulutama. Kui oleme venekeelse töö käima saanud ja leidnud enda asemele uued tegijad, siis on meie osa tehtud ja võime edasi liikuda. Kui venekeelne töö läheb edasi meietagi, aga saame uued ülesanded, siis ilmselt jätkame Tartus.»
Merje Talvik
• 1999–2001 viibis Põltsamaalt pärit soome filoloog Liliann (siis veel Grünvald) Mordva luterlaste seas laste- ja noortetööl.
• 2003–2008 töötas Liliann Lääne-Siberis 1,2miljonilise elanikkonnaga Omski linna luterlikus koguduses laste ja noortega. Soomlasest abikaasa Hannu oli samas diakooniatöötaja.
• Perekond Keskineni põhitoetajaks on Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon ning nad töötasid Omskis Ingeri kiriku töötegijatena.
• Peres kasvab kaks väikest tütart: Hanna ja Miriam.