Kõpu kirikus kogunes kihelkonna konvent

15. detsembril kogunes Kõpu Peetri kirikus Kõpu kihelkonna I konvent.

Osales hulk ajaloo- ja kultuuripärandi kogumisest, säilitamisest ja esitamisest huvitatud inimesi Kõpu kihelkonna aladelt ja mujaltki. 21. sajandi I kihelkonnakonvendi kokkukutsumise mõtte hõikas Kõpu kirikuõpetaja välja 2015. aastal peetud I Kõpu kihelkonna päeval. Nüüd kuulutati konvent ka välja ja peeti ära – see algas advendipalvusega kirikus, järgnes kiriku tutvustamine ja konvendi koosolek.
Kõpu kihelkond on Eesti üks nooremaid omaaegseid iseseisvaid omavalitsusüksusi, mis moodustati 106 aastat tagasi, 1911. aastal. Toona loeti kihelkonna elanikke kokku 3900 hinge. Kihelkonna moodustasid Suure-Kõpu mõis ja vald koos Metskülaga, Kõpu kirikumõis, Puiatu mõis ja vald, Väike-Kõpu kroonumõis ja osa Vastemõisa kroonumõisast.
Omaaegses Liivimaa kubermangus juhtisid kohalikku elu 1870–1917 kihelkonnakonvendid, mille liikmed olid kihelkonna mõisnikud ja vallavanemad, konvendi eesotsas oli kihelkonnaeestseisja.
Konvent tähendab organisatsiooni või ühenduse kokkutulekut või koosolekut, mis võib olla ka põhikorraline või omavalitsuslik organ. Samuti võib see märkida hoonet või ruumi, kus konvent koos käib (näiteks osa linnuses või lossis, üliõpilaskorporatsiooni ruumid vms).
Kihelkonna tänapäevane konvent koondab kõiki Kõpu kihelkonna alade esindajaid ja asjahuvilisi ning on avatud loomuga. Konvendi tegevuse eesmärgiks on koguda, teavitada ja rakendada Kõpu kihelkonna ajaloolisest ja kultuurilisest pärandist huvitatud inimesi selleks, et kihelkonna pärand säiliks ja oleks eksponeeritud. Selle töö eestvedajaks on kihelkonna kogudus ja õpetaja. Kas ja kuidas konvent täpsemalt formeerub, otsustavad osalejad ja näitab aeg.
I konvendil osales hulk rahvast Kõpust, esindatud oli ka Metsküla, Heimtali ja Viljandi. Kõpu koguduse õpetaja tutvustas Kõpu kihelkonna ja konvendi lugu ning kihelkonna raamatu väljaandmise ideed. Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkis Kõpu kihelkonna mälestusmärkidest ja mälestuse jäädvustamisest. Ajaloo-uurijad Imbi-Sirje Torm ja Heiki Raudla jagasid oma kogemusi ajaloopärandi kogumisest, talletamisest ja raamatute koostamisest.
Konkreetsetest teemadest arutati üheskoos Vabadussõja ausamba ja kirikupargi korrastamist, Vabadussõjas langenute (täieliku nimekirjaga), metsavendade ja nõukogude võimu ohvrite mälestustahvlite paigaldamise küsimusi.
Kõneldi suulise pärimuse kogumisest ja kihelkonna raamatu väljaandmisest, mis oleks seotud Kõpu kiriku 200. aastapäevaga 2025. aastal.
Oluliseks peeti kihelkonna konvendi kogunemist uue aasta algul, et ülesandeid täpsustada ja jagada. Samuti tunti huvi kihelkonna alade ja kohapärimuse tundmaõppimise vastu.
Iga huviline on oodatud konvendi töös osalema, teretulnud kaasa mõtlema ja rääkima.
Hedi Vilumaa,
Kõpu Peetri koguduse õpetaja