Kohtumine Helsingis

20.–21. märtsini külastas EELK konsistoorium Helsingis Soome Evangeelse Luterliku Kiriku (SELK) kirikuvalitsust, et vahetada mõtteid ja kinnitada sõprust.

Retk hõimumaale pakkus mõjusa jätku aastatega traditsiooniks saanule. Kahe maa kirikuvalitsused on alates 2003. aastast regulaarselt üle kahe aasta teineteist külastanud. Et eelmisel korral, 2011. aastal oli võõrustajaks EELK, siis tänavu planeeriti kohtumine Helsingis.
EELK delegatsioonile (peapiiskop Andres Põder, piiskop Einar Soone, kantsler Urmas Viilma, assessorid Joel Luhamets, Mati Maanas, Gustav Piir ja Tiit Salumäe, kantselei juhataja Ülle Keel, diakooniasekretär Kadri Kesküla, välissuhete referent Kadri Põder ja avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru) sadamasse vastu tulnud õpetaja Tuuli Raamat pakkus rahvuskaaslastele enne ametliku programmi algust võimalust tutvuda 2012. aastal Helsingi kesklinna rajatud Kamppi  vaikuse kabeliga. Kiriku ja linna koostöös valminud oikumeeniline kabel on teelistele vaikseks palveks iga päev avatud.

Olukorrast kirikus
Soome kirikuvalitsuse majas ütles tere tulemast Soome kirikuvalitsuse esindus eesotsas peapiiskop Kari Mäkineniga (lisaks Jukka Keskitalo, Pirjo Pihlaja, Pekka Huokuna, Kimmo Kääriäinen, Tuo­mo Pesonen, Mika Pajunen, Asta Virtaniemi, Tuuli Raamat, Tomi Karttunen ja Ari Ojell). Kiriku hetkeolukorrast ülevaate andmiseks võtsid sõna mõlema maa peapiiskopid ning oma vastutusala kirikuametnikud.
Peapiiskop Kari Mäkinen tõi Soome religioosse olukorra kirjeldamiseks välja järgmised arvud: 75% elanikkonnast kuulub luterlikku kirikusse, 11% õigeusu kirikusse, 0,5% katoliku kirikusse ja umbes 1% elanikkonnast on muslimid. Veel nimetas ta, et üle 80% 15aastastest noortest käib Soomes leeris, 76% lastest ristitakse ning 96% matustest toimetatakse kiriklikult.
Soome kirikupea rõhutas, et kuigi Soome oma kiriku saja-aastase ajaloo vältel on kirikuliikmete arv siiani langustrendis, on kirikuliikmeks jäänud oma usulisest maailmavaatest teadlikumad. Probleemiks kirikule nimetas peapiiskop Mäkinen passiivseid liikmeid ning väljakutseks kahte küsimust: kuidas tugevdada kirikuliikmete luterlikku identiteeti ja kuidas olukorras, kus kirikusse kuulumine ei ole enam iseendastmõistetav, saame rääkida kirikust, mis on rahva jaoks.
Ta eristas mõisteid rahvuskirik ja rahvakirik. Veel peatus kirikupea haldusreformil, mille tulemusel peavad aastaks 2017 kõik SELK kogudused kuuluma ühte koguduste liitu, et töö oleks paremini hallatav ning majandatav.
Peapiiskop Andres Põder toonitas, et EELK praegused väljakutsed on seotud eelkõige argimuredega ning ohuga muganduda. Ta nentis, et Eesti ühiskonna üldine huvi usuküsimuste vastu on vähenenud, seepärast on kiriku esmatähtsaks ülesandeks misjon. Mureks nimetas peapiiskop EELK vaimulike madalat palka, mille tõttu mitmed kogudused ei suuda õpetajat vääriliselt tasustada ning viimane peab elatise hankimiseks pidama kõrvalameteid.
Põder kiitis uue põlvkonna aktiivsust, mille tulemusel on asutatud mitu kiriklikku üldhariduskooli ja uut kogudust ning algust tehtud kahe kiriku rajamisega. EELK peapiiskop nimetas oluliseks, et trükist on ilmumas luterlike usutunnistuskirjade eestikeelne esmaväljaanne.

Ligimesearmastusest ja inimväärikusest
Esimene visiidipäev päädis Helsingi piiskopi Irja Askola kodus südamliku vastuvõtuga. Pärast pidulikku õhtusööki peeti piiskopi kodukabelis õhtupalvus.
Teisel päeval keskenduti märksõnale diakoonia. Valdkonnast ülevaate saamiseks külastati Helsingis diakonisside keskust (Helsingin Diakonissalaitos) ja diakoonia rakenduskõrgkooli (Diakonia-ammattikorkeakoulu).
19. sajandi lõpul asutatud diakonisside keskuses elasid õeskonnana luterliku kiriku naised, koolitades esimestena Soomes hoolduspersonali. Katkematu järjepidevuse (vastava tegevuse Eestis lõikas katki nõukogude okupatsioon) tulemusel on keskusest saanud suur kontsern 1600 töötajaga, mis pakub erinevaid teenuseid.
Keskus tugineb kahele väärtusele: ligimesearmastusele ja inimväärikusele. Ainsana Soomes jagab keskus abi põgenikele, keda on endisel kodumaal piinatud.
«Meie olukord pole võrreldav, see on nagu öö ja päev,» jagas visiidimuljeid assessor Joel Luhamets. Tema sõnul õpib diakooniakoolis 2800 õpilast, kellest 860 valmistuvad kirikutööks; õpetajaid on 240, neist 50 doktorikraadiga. Kuigi mastaabid on erinevad, mõjus Soomes kogetu assessor Luhametsale innustavalt: «Kahtlemata oli, mida meelde jätta ja kodus eeskujuks võtta.»
Liina Raudvassar