Kirikuvanemaid võõrustas Põlva kogudus

Kui veel sada aastat tagasi olid kirikuvanemad ehk vöörmündrid tuntud ametimehed vast igas koguduses, siis nüüdseks on kogudusi, kus niisuguseid asjamehi veel ametis, märksa vähemaks jäänud.
Paljudes kohtades on kirikuvanema töö üle võtnud palgalised kirikuteenijad või siis toimetab vaimulik hoopis üksinda mitme mehe eest. Ka kirikuseadustikus pole neid enam nimetatud.
Võru praostkonnas on see institutsioon Jumala armust säilinud ja elujõuline. Et tunnustada ja innustada neid tublisid inimesi, kes tasu saamata koguduses nii jumalateenistuste läbiviimisel kui muudegi ülesannete juures kaasa löövad, kutsus Võru praost Urmas Nagel praostkonna kirikuvanemad jaanuarikuu viimasel pühapäeval Põlvasse õppe- ja osaduspäevale.
Põlva vana pastoraadi saali kogunes 26 kirikuvanemat Vastseliina, Rõuge, Urvaste, Võru, Räpina, Pindi, Kanepi ja Põlva kogudusest. Neile oli toeks kaasa tulnud kuus vaimulikku.
Õppepäeva juhatasid sisse ettekanded Põlva koguduse õpetajalt Toomas Nigolalt, abipraost Üllar Salumetsalt ja praost Urmas Nagelilt. Käsitlemist leidsid liturgia ja jumalateenistusliku elu sisulised küsimused, kirikuvanemate roll eri aegadel meie aladel kehtinud kirikuseaduste pilgu läbi ning seegi, mil moel kirikuvanemad meie aja kogudustes õnnistuseks saavad olla.
Ettekannete järel said sõna kirikuvanemad ise: jaguneti nelja töögruppi ning arutleti selle üle, kuidas saavad kirikuvanemad olla väljaspool kirikumüüre (oma kodukülas, töökohal, suguvõsas) koguduse esindajad. Rühmatööde kokkuvõtetest selgus, et võimalusi on mitmeid.
Ühe olulisema teemana kerkis vajadus olla adekvaatse info edastaja koguduse kohta, toimugu see siis inimeste küsimustele vastates või koguduse infolehte levitades. Ka koguduseliikmetest sünnipäevalaste meelespidamisel leiti kirikuvanematel oma osa olevat: kui ka õpetaja ei jõua iga sünnipäevalapse juurde külla, võiks kirikuvanemad tema poolt ometi õnnitluskaardid isiklikult kohale viia. Nii oleks kontakt kogudusega palju otsesem ja rõõmu rohkem.
Pakuti sedagi, et kirikuvanemad võiksid vajadusel täita diakoni ülesandeid, viies armulauaande neile, kes ise kirikusse tulla ei saa.
Veel nimetati olulisena selgitustöö tegemist laste ja noorte seas, et nood õpiksid tundma ja mõistma kirikus toimuvat ning julgeksid seejärel juba ise järgmised sammud usuteel astuda. Kõige olulisemaks aga jääb ikkagi kirikuvanemate kui eeskujulike ja silmapaistvate koguduseliikmete isiklik positiivne eeskuju.
Nagu ristirahvale kombeks, lõppes seegi sündmus vespriga kirikus. Laiali mindi teadmisega, et esimene kohtumine ei peaks jääma viimaseks.
Toomas Nigola,
Põlva koguduse õpetaja

Kirikuvanem
Külade või piirkonna esindaja kirikus, kes aitab jumalateenistuse ajal vaimulikku.
Informeerib vaimulikku oma piirkonnas toimuvatest sündmustest: kuhu perre sündis laps, kes vajab ristimist; kus oodatakse kodukülastust jmt.
Ajalooline ametinimetus on vöörmünder.
Amet on eluaegne.
Tunnuseks on rist kaelas, ametiraha, ametitunnusega kuub vmt.
Allikas: Endine Võrumaa praost Villu Jürjo