Kirikust leiti mitu kilo tsaariaegseid annetusi

Tartu Peetri kiriku kellapealset arhiiviruumi koristades leiti suur hulk vanu münte 19. ja 20. sajandi vahetusest.

«Arvatavasti rahavahetuse aegadel annetuskastidest välja võetud ja siis miskipärast seisma jäänud, võibolla järsku väärtuse kaotanud,» arutles õpetaja Ants Tooming. Kõige rohkem oli tsaariaegseid vasest ühe-, kahe- ja viiekopikalisi. Paar vasest Eesti riigimarka 1919. aastast, paar Läti santiimi ja üks tollane Soome münt. Osa raha oli lugemata, osa pandud kotti, millel peal kiri «6 rbl 32 kop».
«Arhiivi süvakiht nähtavasti unustati, ka endine õpetaja Kalle Mesila ei teadnud müntidest midagi,» selgitas õp Tooming. «Praost August Janni (Tartu Peetri koguduse õpetaja 1977–1982 – toim.) ehk veel teadis, kuid ilmselt polnud suurt põhjust sellest kuhugi teatada.»
Kirikus 4. mail peetud kevadtalgutele ilmus ootamatult suur hulk tööjõudu, üle 70 inimese. «Kiiresti tekkis vajadus tööd juurde leida,» märkis õpetaja Ants Tooming. Nii antigi neljale mehele ülesandeks arhiiviruumi riiulid välja tõsta, tolmust ja rämpsust puhastada, mis algselt polnudki töökavas.
Päevavalgele tulnud kihid muutusid järjest huvitavamaks.
Kui pealmised, nõukogudeaegsed perioodilised väljaanded tuli lihtsalt konteinerisse tõsta, siis altpoolt ilmus välja juba 20. saj 1920ndate perioodikat ja muudki huvitavat: kastitäis Jaan Lattiku Martin Lutheri 400. sünniaastapäevaks toimetatud väljaannet, Jaan Kärneri ülevaateid Siuru-järgse perioodi elavast luuleelust, pihtkondade päevaraamatuid jpm.
Leiti ka kaks suurt õlimaali, millel küll vaid selle kiriku ajaloo jaoks väärtus. «Kõiki me ei kavatsegi taastada,» ütles õp Tooming, ehkki Peetri kirikus on juba käsil ühte torniruumi museaalse väljapaneku koostamine.
Juune Holvandus