Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kirikus on määrav meeskonnatöö

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Neljapäeval, 11. novembril kohtusid Põltsamaa kiriklas neli peapiiskopi kandidaati kirikukogu liikmete ja huvilistega.
Oma seisukohti tutvustasid assessor Lääne praost Tiit Salumäe, assessor Pärnu praost Andres Põder, Tallinna praost Gustav Peeter Piir ning assessor Tartu praost Joel Luhamets. Viies seni esitatud kandidaat, Usuteaduse Instituudi usuteaduskonna dekaan Randar Tasmuth viibis lähetusel Inglismaal.
Kenasti ettevalmistatud, suhteliselt vabas vormis koosolekut juhatas Viru praost Avo Kiir. Kohale oli tulnud ligikaudu pool praegusest kirikukogust ehk siis nendest vaimulikest ja ilmikutest, kes 23.-24. novembril uue peapiiskopi valivad, samuti hulk teisi huvilisi. Varasemalt planeeritud 20minutilisest seisukohtade tutvustamisest otsustati igale kandidaadile aega anda vaid 10 minutit, et jääks enam aega küsimustele vastata. Kahel kõnelejal oli kodutöö ka kirjalikult vormistatud.
Olulist seisukohtades

Tuleb tunnistada, et olukord, kus nõuded ja kirjeldus peapiiskopi ametis olijale nii tema professionaalsete kui ka isiksuslike omaduste osas ei ole selgelt fikseeritud, on üsna keeruline. Nii rõhutas iga kandidaat mõnd aspekti, mida pidas olulisemaks või millega oma senise töö käigus enam on kokku puutunud ning seeläbi tunnetanud puudujääke. Ettevalmistatud osa aluseks olid küsimused – teesid, mis Jaan Tammsalu, Jüri Vallsalu ja Andres Mäevere olid ette valmistanud ja mis ilmusid 20. oktoobri Eesti Kirikus.
Tiit Salumäe tõi välja, et oluline on näha kirikut kui järjepidevuse kandjat, institutsiooni, eelkõige aga kristlaskonda, kes vastuolude pingeväljas peab leidma tasakaalu konservatiivse ja liberaalse vahel. Ka tõi kandidaat välja kolm aspekti peapiiskopi kohustustes: need on juhatamine, toetamine ja edendamine.
Eriliselt tõi Tiit Salumäe välja meeskonnatöö vajaduse ja võimaluse kirikus ning rõhutas kiriku osatähtsust dialoogis riiklike institutsioonidega. Salumäe pidas edaspidises töös olulisemaks kõike seda, mis toetab kiriku ühtsust.
Andres Põder nimetas, et igal ajal on peapiiskop kogu kiriku vaimulikuks juhiks, tänases situatsioonis on kahtlemata oluline olla kursis majandusküsimustega. Põder rõhutas, et peapiiskop peab omama analüüsioskust, olema kaaskõneleja eklesioloogilistes küsimustes ning osalema võimaluste piires erinevates töögruppides. Kandidaat tõi välja, et on äärmiselt oluline saavutada läbipaistvus kiriku otsustes ja asjaajamises, nii personalipoliitikas kui ka palgasüsteemis.
Gustav Piir tõi välja vajaduse parandada vaimulike ja kiriku töötegijate hariduslikku baasi. Ka Piir nimetas peapiiskoppi kui meeskonna juhti, kelle optimaalne töö on tagatud, kui on moodustunud koostöövõrgustik. Kandidaat nimetas peapiiskopi oluliseks rolliks olla kiriku õpetuslike arusaamade kaitsja.
Joel Luhamets tõi välja, et ta ei näe suurte ja oluliste muutuste vajadust Eesti luterlikus kirikus. Ta nimetas, et peaksime kirikuna ja selle liikmeina olema pigem valmis suurteks muutusteks, mis võivad leida aset nii kiriku sees kui avaldada survet väljastpoolt. Kandidaat oli kindel, et kiriku tegelik elu sünnib kogudustes. Ka nimetas kandidaat vajadust, et kirik pakuks ühiskonnale tuge.
Intrigeerivad küsimused saalist

Järgnenud küsimuste voorus said oma vastused kõik soovijad. Tunti huvi kandidaatide seisukohtade kohta, mis puudutavad peapiiskopi institutsiooni, EELK praegust olukorda ja võimalikke arenguid.
Vastustest koorus üsna selgelt välja vajadus põhjaliku uurimistöö ja analüüsi järele, et hinnata olukorda ja minna edasi.
Muu hulgas küsiti Andres Põderilt, mida ta arvab asjaolust, et praegune peapiiskop on järjekindlalt tema peapiiskopiks valimise vastu. Põder vastas, et tegemist on kurbloolisusega ning ta ei tea vastust, kuid olukord on komplitseeritud, sest ametivande kohaselt on kohustus olla kuulekas oma vaimulikele ülemustele ning jääb küsimus, mida see tähendab vabade valimiste ja südametunnistuse vabaduse olukorras.
Huvitavaid mõtteid käidi välja vaimulike ja kiriku töötegijate palgasüsteemist kõneldes. See on valdkond, mis vajab põhjalikku analüüsi, põhimõttelisi otsuseid ning läbimõeldud tegutsemist.
Kandidaadid meeskonna loomisel

Õpetaja Eenok Haamer küsis kandidaatidelt, keda nad nimeliselt näeksid piiskopina enda kõrval ning keda võimaliku kantslerina. Joel Luhamets nimetas piiskopikandidaadina Jaan Tammsalu nime, teised ei soovinud piiskopikandidaatide nimesid nimetada, arvestades, et see võib kujundada ebatervet õhkkonda ja seeläbi mõjutada peapiiskopi valimisi.
Kantsleri kohustused saavad olema keerulised ning on üsna tõenäoline, et nii-öelda üleminekuaja kantsler on praegu tööl konsistooriumis. Tiit Salumäe ütles, et meeskond ei pruugi olla eelkõige sõpruskond, selle moodustamisel lähtutakse enam kompetentsist ja kogemustest.
Piiskopi institutsioon, võimalik piiskoppide arv ja piiskopkondade moodustamine oli iseseisev valdkond, mille vastu huvi tunti. Praeguses olukorras, kus ka 2005. aasta eelarve valmis, ei nähtud arvu suurenemist ette, küll aga nägi Joel Luhamets, et piiskop oleks teatud regioonis peapiiskopi täievoliline esindaja.
Gustav Piir soovis eelkõige konsulteerida praeguse piiskopi Einar Soonega, kes on olukorraga hästi kursis ning oskab hinnata võimalikke suundumusi.
Hilisemal pressikonverentsil esitasid eri meediaväljaanded küsimusi, mis enamjaolt seotud EELK praeguse olukorraga ja võimalike arengutega, kiriku ja riigi suhetega, kandidaatide hinnanguga praeguse peapiiskopi tööle ning oikumeeniaga.
EELK uus peapiiskop valitakse EELK Kirikukogul 23.-24. novembril Tallinnas.

Mari Paenurm