Kirikus ja koolis oma inimene

4. jaanuaril 50aastaseks saanud Tallinna Kaarli koguduse diakon ja Kaarli kooli õpetaja Meelis Holsting (fotol) ei pea esimese juubelini jõudmist pöördeliseks hetkeks oma elus. 

„Ärkan hommikuti samasuguse inimesena – ei ole targemaks saanud ega rumalamaks jäänud,“ muigab ta. Sünnilt tallinlane ja kogu elu pealinnas elanud, ei kujuta juubilar mujal elu ette. „Minu vanavanaisa kolis Tallinna Räpina kandist,“ räägib Meelis. „New Yorki mineku east olen välja kasvanud. Kui peaksin elupaika muutma, siis saaksin sellega ka hakkama, aga kindlasti ei otsiks selleks ise põhjust,“ arutleb ta, jäädes nõusse, et pole suur seikleja tüüp, mis ei tähenda küll seda, et ta väljakutseid pelgaks ja neid oma elus välistaks. „Olen ikka pigem alalhoidlik ja rahumeelne, ei ole suur tormleja,“ annab ta ise hinnangu.

Enda kirikusse jõudmist näeb Meelis samuti rahuliku kulgemisena: „Mind ei ole küll lapsena ristitud ja klassikalises mõttes ei ole ma pärit kristlikust kodust, aga minu vanemad on mõlemad ristitud ja täna on mu ema ka aktiivne koguduseliige. Mul on läinud omamoodi hästi – olen saanud olla nii oma vanemate pulmas kui ka ema konfirmatsioonijumalateenistusel. Mind ristis 1989. aastal Kaarli kirikus õp Mihkel Kukk. 

Kirikusse jõudmine oli seotud sõpradega, kes seda sammu astusid ja just sellega seoses tundus see ka mulle õige. Sealt edasi tekkis koolis seltskond, kellega ühiselt avastasime, et leeri tuleb ka minna. Meid oli kümmekond inimest, kes sõpruskonnast leerikursusele jõudsid,“ jutustab Holsting, tuues näiteks, et just selles leerirühmas olid tänane Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ja tema abikaasa, Kaarli kooli juhataja Signe Aus. „Mitmed inimesed, kellega olen lähedane siiani. Sealt sai alguse kindel soov koguduses tegev olla.“ 

Kui Meelis Holstingust sai 2018. aastal diakon, siis oli tal selge ettekujutus kogudusetöö valdkondadest, sest ammu enne vaimulikuks saamist oli ta aastakümneid osalenud koguduse tegevuses aktiivselt. „Alustasin ülevalt allapoole. 1991. aastal sai minust noorsootöökeskuse peasekretär, edasi olin Kaarlis noortejuht ja kui kooli tööle läksin, olin koguduses vabatahtlik ja lõin rohkem kaasa lastetöös.“

„Mul on väga vedanud, et saan olla diakon kõige klassikalisemas mõttes. Mul ei ole iseseisvat vaimulikutöö vastutust, mida kannab preester. Saan töötada koguduse õpetaja alluvuses, kellelt oma tööülesanded saan,“ tunnistab Meelis Holsting, nimetades juurde, et vähemalt hetkel puudub tal soov ja plaan liikuda edasi preestriordinatsiooni saamiseks.

Lisaks kirikutööle on Meelis Holstingu nimi seotud meediatööga. „Ma ei ole ennast ise tajunud ajakirjanikuna, sest meedia pole kunagi olnud minu põhitegevus. Kuidagi isevoolu on läinud, et olen sattunud teatud meediaprojektidesse ja olen seda tegevust vägagi nautinud. Neid võib põnevateks väljakutseteks nimetada. Meenutan tänulikult võimalust osaleda saate „Ajalik ja ajatu“ töös, kus olin saatejuht. Kõik, mis sellest saate tegi, tegid professionaalsed teletöötajad. 

Meil oli äge seltskond ja see andis võimaluse näha kohti ja kohtuda inimestega, kellega ma muidu kokku poleks sattunud. Sama lugu oli Luterliku Tunni saadetega, mis mind tohutult rikastasid,“ räägib Meelis, tuues näite: „Alatiseks jääb meelde, et sain käes hoida Tartu ülikooli esimest sisseastumise protokolli 1632. aastast ja Martin Lutheri kirjutatud kirju.“ 

Lisaks vaimulikukutsumusele ja meediatöös osalemisele on 50aastase Holstingu elus olulisel kohal kool. Koolipapa rollis tunneb ta ennast õiges elemendis. „See on kõige huvitavam töö üldse maailmas. Amet, mis esitab sulle iga päev väljakutseid. Võib-olla on koolis ka nii võimalik, et lähed 20 aastat tundi andma vana konspektiga, aga kindlasti pole see jätkusuutlik, vähemalt minu meelest ja minu jaoks. See ei oleks ka endale huvitav, aga tulemuslikku koolitööd pead tegema nii, et endal on ka lahe. Noored, kes alles maailma avastavad, oskavad küsida küsimusi, mis sind sunnivad asju pidevalt uuesti mõtestama. Samuti on äärmiselt põnev nii lähedalt vaadata, kuidas inimesed arenevad.“ 

Alustanud Rocca al Mare koolis, on ta jõudnud tänaseks Kaarli kooli, kus on olnud viimased viis aastat klassijuhataja ja väärtusõpetuse õpetaja.

„Kiriku ja kooliga seotud ameteid ühendab kutsumus. Neid ei saaks hästi teha kellaajast kellaajani – sisuliselt oled nii vaimuliku kui kooliõpetaja ametis kogu aeg,“ selgitab Meelis Holsting, lisades, et on õnnelik inimene, kuna tema töö on ka tema meelistegevus. „Veel meeldib mulle väga lugeda ja lihtsalt niisama olla,“ räägib näärikuu hakul esimese juubelini jõudnud diakon ja kooliõpetaja Meelis Holsting.

Liina Raudvassar