Kirikumuusika teema jätkuvalt aktuaalne

80 aastat tagasi, 1937. aasta 25. aprillil tähistas Tallinna Peeteli kogudus jumalateenistusega Rootsi-Mihkli kirikus ja perekonnaõhtuga koguduse palvelas oma 10. aastapäeva.
Soololauludega esinesid hr-d Tenno Vironi ja Oja ning koguduse keel- ja puhkpilliorkester.
Aprillis peetud sinoditel oli päevakorral „puhta usu“ levitamine ja selle kaitsmine lahkusuliste eest ning ühiskonda haaranud pahed. Nii tõusis Jüri kiriklas peetud Ida-Harju praostkonna sinodil kõneaineks alkohol, mis laastas rahva usulist ja kõlbelist elu. Nõuti alkoholi leviku piiramist ning müügikohtade kaotamist kirikute ja koolide lähedusest.
Pärnumaa praostkonna sinod oli 29. aprillil Eliisabeti kirikus. Praostkonnas töötas 15 õpetajat. Läinud aastaga võis üldjoones rahule jääda. Usuvastaseid liikumisi polnud märgata. Õigeusust oli luterlaste hulka üle tulnud 191, vastupidises suunas liikunud 11 inimest. Muret tegi siingi alkoholi levimine koguduseliikmete hulgas ja abielude purunemine. Otsustati 20aastased, kes pole veel leeris käinud, lugeda kogudusest eemale jäänuteks.

Elektriorel tähelepanu keskmes
Sisemisjoni Selts pidas 4. aprillil 17. aastapäeva. Sel puhul toimusid kõikides kirikutes külalisõpetajate osavõtul jumalateenistused. Rahvast oli rohkesti. Õhtusel koosviibimisel kõnelesid seltsi peasekretär Soosaar ning õpetajad Kentmann ja Haamer. Kõned vaheldusid muusikaliste ettekannetega elektrioreli saatel, mis oli siia toodud tutvustamise eesmärgil Rootsist.
Tutvumine elektrioreliga saigi selle kuu tähelepanuväärsemaks sündmuseks kirikumuusikaelus. Laiemalt tutvustati pilli toomkirikus suuremal kontserdil, kus mängisid Hugo Lepnurm, Werner von zur Müh­len (orel) ja Vladimir Alumäe (viiul). Kontsert äratas tähelepanu ka Läti kiriku- ja muusikategelaste seas, kes sel puhul Eestisse sõitsid. Organistid leidsid, et pill sobib meie kirikutes kasutamiseks.
11. aprillil leidis aset Mõisaküla koguduse esimene koraalipüha. Sissejuhatava kõne „Luterlik koraal“ pidas Johannes Hiob, jutlustas kohalik õpetaja Sõmer. Koraalipüha näitas sealse kirikumuusika head olukorda: 60-liikmeline sega- ja 30-liikmeline meeskoor organist Magda Isati juhatusel laulsid „kõlavalt ja süvenenult“. Koguduses töötas ka 70-liikmeline lastekoor. Diplomeeritud helikunstnik Magda Isat sai sel kuul ka täieõiguslikuks organistiks.

Konsistooriumis
Ka konsistoorium tegeles kirikumuusika probleemidega, kiites heaks köstri ameti põhimõtted. Köstritelt nõuti algkooliõpetaja haridust ja kutsealast ettevalmistust. Kui mõnda nõuet ei suudetud kohe täita, võis saada köstri kohusetäitjaks, kuid ainult üheks aastaks. Nende põhimõtete järgi otsustati töötada välja sellekohane seadus.
Kirikumuusika oli endiselt vaidlusobjekt. Kuigi kooride ja solistide esinemine jumalateenistustel oli juba võitnud eluõiguse, leidus neidki, kes tunnistasid jumalateenistustel kasutatava muusikana vaid koguduse enda lauldavaid koraale. Ka liturg ei peaks palveid laulma, vaid lugema. Usku polevat vaja muusikaga reklaamida, see olevat lahkusuliste komme.
Vaimulike laulupidude vastu polnud aga ilmselt kellelgi midagi. Igatahes otsustati sel suvel korraldada need Raplas, Pärnu-Jakobis, Amblas, Vändras, Juurus, Rõuges ja Viljandis jm.
Konsistoorium nõudis, et kogudustes levitatav ajakirjandus peab olema kooskõlas kiriku õpetusega ja konsistooriumis heaks kiidetud. Ikka selleks, et vältida lahk­usuliste kirjanduse levikut luterlikes kogudustes.

Kokkutulekud
Kristlike Noorte Naiste Ühing korraldas 3. aprillil Rakkes traditsioonilise talipäeva. Osavõtjaid oli üle saja, peamiselt Järvamaalt ja mujalt Põhja-Eestist. Raskuspunkt oli teemal „Kirik ja lahk­usud“, millest pidas ettekande praost H. Põld. Tõdeti, et lahkuske käsu korras kaotada ei saa. Nad on aga olemas selleks, et õige õpetus paremini avalikuks saaks. Kirik peab oma liikmeid arendama, et lahkusud nende üle võimust ei võtaks. Anti ka ülevaade ühingu tegevusest ja peeti piiblitund.
25. aprillil oli Tartus Kristlike Noorte Naiste Ühingute Liidu korraldatud ülemaaline usuline päev.
Tartu oli oma kokkutulemise paigaks valinud ka 213 teoloogi esindav Akadeemiline Usuteadlaste Selts, pidades siin 21. aprillil 16. aastapäeva. Pikema ülevaate seltsi tööst andis selle esimees prof O. Sild.
Viljakas oli Järva praostkonna III noorte- ja lastetöö konverents, millest võttis osa 30 inimest. Tallinna Kaarlis oli kombeks aeg-ajalt pidada kõneõhtuid. 11. aprillil tutvustati taassündimist, nii nagu seda India usundid ette kujutavad.

Mälestades
Tartu Peetris mälestas 10. aprillil Treffneri gümnaasium kauaaegset usuõpetajat Gustav Rutopõldu. Esinesid Treffneri puhk- ja sümfooniaorkester ning 150-liikmeline õpilaskoor. Jutlustas Jaan Muru.
18. aprillil korraldas Tallinna Meestelaulu Selts Kopli kalmistul leinateenistuse Konstantin Türnpu 10. surma-aastapäeva puhul. Kõneles seltsi liige praost H. Kubu, kes meenutas Türnpu teeneid vaimuliku muusika edendamisel. Muidugi kõlasid ka Türnpu vaimulikud koorilaulud.
Pärnumaal ja terves Eestis oli 24. aprill leina- ja kurbusepäev. Eliisabeti kirikusse toodi 12 väikest puusärki Kilingi-Nõmmel filmi vaatamisel tekkinud plahvatuses hukkunud lastega. Kirik oli leinajaid viimse platsini täis. Talitust juhtis praost Grünberg, lisaks luteri usu vaimulikele oli tegev ka ülem­preester Ämarik õigeusu kirikust. Kilingi-Nõmmel kandis leinatalituse raskust kohalik õpetaja Torrim. Kurvalt kõlas alguslaul „Kui noori lapsukesi meilt viinud surmakäsi“.
„Ikka lauluviisid suus ja isamaa-armastus südames,“ kirjutab Postimees legendaarsete laulupidude tegelaste Hans ja Liisa Kanni mälestuseks Tartu Peetris 25. aprillil toimunud kontsert-jumalateenistuse kohta. Jumalasõnaga astusid üles õpetajad Treumann ja Gnadenteich, muusikat tegid Pauluse 2. pihtkonna noortekoor Voldemar Kliimandi juhatusel, Salme Kanni naiskoor, laulusolist Helmi Kann ja organist Johannes Kärt.
11. aprillil suri kirjanik Peeter Grünfeldt, kelle sulest oli ilmunud rohkesti vaimuliku sisuga raamatuid.

Rohkelt muusikat
Tallinna metodisti kirikus oli 18. aprillil „usklike heliloojate tööde kontsert“ ja vennastekogudus tähistas oma Kaupmehe tn 18 palvelas keelpilliorkestri 10. aastapäeva.
Toomkirikus peeti 25. aprillil kirikumuusika püha. Praost Jürgenson Vigalast kõneles luterliku kirikulaulu ja muusika tähtsusest. Laulis Pedagoogiumi koor hr Pruuli juhatusel. Sisukas oli ka õhtul Gustav Adolfi gümnaasiumis toimunud perekonnaõhtu, mille juhtsõna oli „Teie olete Kristuse ihu ja liikmed, igaüks oma osa poolest“. Sellest võttis osa piiskop Rahamägi. Praost Jürgenson kõneles Taani kirikuelust. Hästi õnnestunud olid muusikalised ettekanded.
Kirikumuusikale oli pühendatud ka Nõmme Rahu kirikus toimunud jumalateenistus. Korjandus oli mõeldud Kirikumuusika Sekretariaadi heaks.
25. aprill oli üldse kuidagi muusikarohke. Tallinna Pauluse kogudus korraldas Kaubandus-Tööstuskoja saalis tuntud solistide ja koori osavõtul kontsert-perekonnaõhtu. Tartu Pauluses korraldas 25. aprillil kontsert-jumalateenistuse Pimedate Abi Selts. Sissetulek läks seltsi hoole all olevate 93 pimeda toetamiseks.

Töö ja teenistus
Martna kogudus tähistas 11. aprillil õpetaja Halleri tööjuubelit. Juubilar oli sündinud 4. mail 1871 Peterburis kohtuniku pojana, usuteaduskonna Tartu ülikoolis lõpetas 1895. aastal. 1897. aastast, seega 40 aastat oli ta töötanud Martnas. Ta oli loobunud pensionist, et koguduse soovil veel edasi töötada. Suurt juubeldamist Haller ei soovinud ja nii piirdutigi tema õnnitlemisega tavalisel jumalateenistusel.
Prof August Topman lahkus 1. aprillil Tallinna Jaani organisti kohalt. Kogudusest oli ta lahkunud juba varem, minnes üle toomkogudusse.
Väike-Maarja kiriku kellamehe kohale pretendeeris 20 kandidaati, nende hulgas gümnaasiumi- ja seminariharidusega inimesi ning ümbruskonna põllumehi.
Mati Märtin