Kirikumuusik Taimi Välba: Loojale kingitud süda

Laupäeval, 9. märtsil kell 16 toimus Viljandi Jaani kirikus kontsert «Ma annan oma südame …», millega teenekas koorijuht, õppejõud ja kirikumuusik Taimi Välba (fotol) pühitses oma 75. sünnipäeva.

Kontserdil lasksid helidel Looja kiituseks kõlada Jaani koguduse naisansambel Iris, meeskoori Sakala topeltkvartett, solistid Kristel Kutser, Diana Taal, Marie Johanna Univer, Bert Langeler ja Aaro Tetsmann.
1960. aastal tuli Tartust pärit Taimi, Tallinna riikliku konservatooriumi muusikapedagoogi-koorijuhi diplom taskus, koos abikaasa Leonhard Merziniga Viljandisse ning asus õpetama toonases Viljandi kultuurharidustöö koolis, praeguses Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias, kus tema tegevus kestis 2004. aastani.
Õppejõutöö kõrvalt on Taimi pidevalt juhendanud erinevaid muusikakollektiive, tema dirigendikarjääri hiilgeaeg on seotud meeskooriga Sakala, kellega koos Taimi käis läbi tee kontsertmeistrist peadirigendini. Alates 2000. aastast juhendab Taimi Viljandi Jaani koguduse naisansamblit Iris. 2006–2013 oli ta Viljandi praostkonna muusikasekretär.
Oluliseks seigaks nii Taimi Välba elus kui Eesti kirikuloos oli kirikumuusika kateedri rajamine Viljandi kultuurikolledžis, mida ta juhtis 10 aastat. Selle loo on ta sõnas ja pildis kokku võtnud raamatusse «Kantorikoolitus Viljandis». 2008. aastal omistas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik teenete eest kirikumuusika arendamisel Taimi Välbale Teeneteristi III järgu ordeni.
Taimit on iseloomustatud kui päikeselist koorijuhti, sädeinimest, püsitähte muusikataevas, Viljandi koorimuusika grand old lady’t. Taimi teab oma väärtust ega peida seda tehtud tagasihoidlikkuse taha. Temas on tõepoolest sarnasus päevalillega, mis Taimi lemmiklillena vaatab vastu tema juubelikontserdi plakatilt.
Samas on Taimi oma poolikust tunnetav ja Jumala armu aina sügavamat kogemist ja mõistmist igatsev koguduseliige, kes on oma koorilauljatele vaimseks juhiks ja eestpalvetajaks, ei puudu ühestki piiblitunnist ega võta jumalateenistustel laulda ühtki laulu, mille teoloogiline ja liturgiline sobivus pühapäeva sõnumiga poleks vaimulikuga mitmeid kordi läbi arutatud. Olen oma praktikas kohanud vähe kirikumuusikuid, kes taotleksid teksti ja muusika, sisu ja vormi kooskõla sellise nõudlikkusega kui Taimi.
«Ma annan oma südame, oh armas Jumal, Sul!» ei ole mitte ainult Taimi Välba juubelikontserdi, vaid ühe tubli töötegija elutee ja loominguliste otsingute motoks. Kinkida oma süda Loojale, kes pühitseb selle oma Vaimu templiks – mis võiks olla kristlase jaoks paremaks kinnituseks kordaläinud ja õnnelikust elust!
Palju aastaid ja Jumala õnnistust Taimile!
Marko Tiitus