Kirikumuusik Jaanus Romandi 95. sünnipäeva lävel

Kirikumuusikuna pikki aastaid erinevates kogudustes tegutsenud Jaanus Romandi tuli Tallinna toomkogudusse muusikatööle aastal 1981 ning töötas seal organisti ja orkestrijuhina 1990. ning koorijuhina 1996. aastani.
27. augustil täitub Jaanus Romandil 95. eluaasta. Nelipühal anti talle toomkirikus üle EELK tunnustusmärk kauaaegse teenimise eest kiriku muusikaelus.

Külaskäigul Jaanus Romandi ja ta tütre Ingridi kenasse A. Kapi tänaval asuvasse koju sai räägitud ja kirja pandud meenutusi aastatest toomkirikus, aga ka sellele eelnenud ja järgnenud aastate tegemistest.

Millal ja kuidas sai alguse sinu töö toomkoguduses?
1981. a sügisel kutsuti mind Toompeale koorijuhiks. Ma olin just 60aastaseks saanud ja mõtlesin, et nüüd ma nagunii enam meeskooris (Riiklik Akadeemiline Meeskoor – K. P.) laulmist ei jätka ja saan olla täiesti kirikutöö peal. Aga tegelikult läks ikka veel mõni aasta meeskooris.
Toomkoguduses oli tollal organistiks, koori- ja orkestrijuhiks Johannes Kappel. Pärast koori üleandmist mulle jäi talle veel ainult orkester. Kui 1982. aastal Kappel haigeks jäi, kutsus ta mind enda juurde. Mõne päeva pärast oli vaja orkestriga esineda ja ta küsis, kas ma saan sellega hakkama. Andsin talle lootust, et küllap saan. Sellest ajast hakkasingi siis mina orkestriga tegelema.

Kas sa õppisid orkestri juhatamiseks midagi juurde või tulid oskused praktika käigus?
Õpingute ajal Tallinna muusikakoolis (1944–48 – K. P.) oli mul üheks aineks pillide tundmine, Roman Matsov andis seda, ta rääkis ka orkestrist. Muud teoreetilist baasi mul ei olnud, aga oli hakkamist ja sellist loomulikku tunnetust, nii et saingi orkestriga hakkama, oma rõõmuks. Küsisin veel (Hugo) Lepnurme käest, kui Kappel palus mul tema eest kontsert ära teha, kes selle kontserdi ära juhatab. Eks ikka sina ise, vastas ta. Tema toetusel ma orkestriga tööd tegema hakkasingi.
Ma tutvusin Lepnurmega juba meeskoori ajal, kui ta käis koos kooriga kontserdireisidel. Olin talle kontsertide ajal lehekeerajaks. Kui ma olin ära reisidel, siis asendas ta mind toomkirikus organistina.
Kasutasime seda noodimaterjali, mis pärines Kappeli ajast. Hiljem lisandus orkestrisse tugevamaid mängijaid: Raivo Erendi, Meelis Vahar, Margit Tarve, Maris Lend. Orkestri tase oli vahetevahel päris hea.

Millal toimusid esinemised ja milliste teoste ettekanded on kõige enam meelde jäänud?
Orkestriga esinesime kontsert-jumalateenistustel. Jõulukontsert oli alati teisel jõulupühal. Usuteaduse instituudi õppekoor oli koos toomkooriga tihti kaastegev. Mulle meenub Bachi «Johannese passiooni» koor nr 67, mida me ainult üks kord ette kandsime, aga kui palju vaeva oli selle õppimisega. See oli aastal 1987. Kannatusajal olid ka alati kontserdid.
(Johannes) Jürme «Memento mori» kandisme ette tema 40. surma-aastapäevaks. Kokku esitasime seda kolm korda. Enne oli seda ette kantud Püha Vaimu kirikus, (Arnold) Allvee juhatusel ja oreli saatel. Orkestriga kõlas teos esimest korda toomkirikus. Lepnurm taastas orkestripartiid, Jürme enda noodid olid hävinud 1943. aasta märtsis Tallinna pommitamise ajal tulekahjus. Ma ise kasutasin käsitsi kirjutatud klaviiri, selle järgi juhatasin.
Solistid olid päris vahvad sel ajal: Lydia Kappel, Georg Aan, Eha Matesen, Ülo Tui, Helmi Uke, Kaie Konrad, Pille Lill viimastel aastatel, tšellomängija Margarita Anstal, viiulisolistina esines tihti Meelis Vahar. Õpetajaks oli tollal (Erik) Hiisjärv. Tema tenori lauluhääl oli erakordselt ilus, teda oli lust saata.

Millistes kogudustes oled veel tegutsenud?
See oli ainult üks etapp minu tööst, need Toompea aastad. Jüri koguduses olin organistiks ja koorijuhiks 1957. aastast. Seal olime abikaasa Eviga koos, tema asendas mind, kui olin ringreisidel. Tema mängis seal orelit isegi ehk rohkem kui mina. Alguses oli seal segakoor, lõpuks jäi veel naisansambel järele. Nõmme koguduses olin mõned aastad. Mäletan, et kandsime seal ette Gounod’ «Iisraeli vangid Paabelis», Kappel andis noodid. See on väga ilus teos.
Töötasin ka Kuusalu ja Loksa kirikus. Kirikutöö algas mul juba õppimise ajal, kõigepealt oli Kopli kiriku koor. Allvee oli seal vist enne mind ja siis juhatasin mina seal koori kuni koori tegevuse lõppemiseni 1951. aastal. Muusikakoolis andis mulle kooriharmooniat (Alfred) Karindi. Ta küsis, kas mul koori ka on. Mina nagu häbenesin, vastasin: jah, on, kirikukoor. Karindi ütles: kas siis kirikukoor ei olegi koor? See ütlus jäi mulle eluks ajaks meelde. Cyrillus Kreek, Aurora Semper, Matsov olid minu õppejõududeks, Ernesaks oli dirigeerimisõpetaja. Ernesaksa kooris (RAM – K. P.) oli mul suur praktika. Koorijuhtimise asi tuli mul üldse kõige paremini kätte.
Olen pärit Kohilast, kus lõpetasin algkooli. 1936. aastal tulin linna (Tallinna – K. P.). Siin olin hõbesepa õpilaseks, et korjata raha konservatooriumi õppemaksu ja enda ülalpidamise jaoks. Õppisin ameti ära ja teenisin nii palju, et sain 1939. aastal konservatooriumi kirikumuusika osakonda õppima minna.
Kirikutöö oli mul kogu aeg nagu kõrvaltöö, alles Toompeal sain ennast päriselt teostada. Paralleelselt toomkoguduse koori juhatamisega alustasin Soome koguduse organistina 1990 ja töötasin kuni aastani 1998. Hiljem laulsin seal veel ansamblis, käisime ka Soomes laulmas. Oma 85. sünnipäeval olin veel ansamblis tegev. Hiljem käisin veel koorijuhtide-organistide segakooris (KOSK kooris – K. P.) vahetevahel laulmas.

Kas laule oled kirjutanud kogu aeg?
Mõned laulud olid enne ka, aga suurema osa olen kirjutanud pärast haiglast operatsioonilt tulekut (2007. aastal – K. P.). Tehti ettepanek osaleda kirikulaulude kirjutamisel, olin veidi imestunud, aga mõtlesin, et proovin siis. Kaks laulu esitasin tookord komisjonile. Sellest ajast olen igal aastal kirjutanud midagi. Põhiliselt sooloasju. Varju Kunz on neid ette kandnud, Tallinna Jaani koguduse naiskoor ja segakoor on mu koorilaule esitanud. «Jumala tempel» Arved Pauli tekstile ilmus kogumikus. Mulle endale on kõige armsam «Puhas süda» Laine Villenthali tekstile, mis ma viimati, sel aastal kirjutasin.
Laulude kirjutamine on ainuke, mis on veel jäänud, millega ma veel hakkama saan. Eks see on teatud mõttes sellelt baasilt, mis ma muusikakoolis koorijuhtimist õppides sain.
Kadri Ploompuu
Ilmunud Katedraali Sõnumites. Lehekuu AD 2016

Jaanus-Ferdinand Romandi
Sündinud 27.08.1921 Kohilas.
Õppis konservatooriumis kirikumuusikuks; samuti koorijuhtimist ja sai täiendõpet oreliklassis.
Aastatel 1945–1983 oli Riikliku Akadeemilise Meeskoori laulja.
Aastatel 1957–1980 Jüri koguduse organist-koorijuht, juhatanud Kuusalu, Loksa ja Nõmme Rahu koguduse segakoori; 1981–1990 Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse ja 1990–1998 Soome Püha Peetruse koguduse  organist.
Loonud soololaule, duette ja koorilaule.