Kirikukellade helin ja igavene austus

Vastupanuvõitluse päeva eel, 21. septembri õhtul helisesid veerand tundi üle maa kirikukellad.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimus kõigis Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelisel rahupäeval, 21. septembril. „Meil on väga hea meel, et Eesti kirikud tulid üleskutsega helistada rahupäeva puhul kellasid nii hoogsalt ja rohkearvuliselt kaasa,“ ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta projektijuht Eestis.
Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta on hea võimalus tõsta esile rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma.

Kellade helistamise oluline tähendus
Piiskop Tiit Salumäe selgitas kellade helistamise kiriklikku traditsiooni ja tähendust: „Kirikukellade helistamise traditsioon määratud ajal pärineb kolmandast sajandist, kui püha piiskop Paulinus Nolast tutvustas kelli seoses kirikuga. Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra, mille järgi tuli kirikukelli helistada kanoonilistel tundidel ja armulaua sakramendi ajal. Eesti rahvatraditsioonis on kellade helistamisel oluline tähendus, millest kirjutab Gustav Suits luuletuses „Kerkokell“. „Oh kuule: kerkokellä lüvväs, / see lööja om su oma lell! / Heng niikui taiva poole püvväs, / nii rasselt kaibap, ikep kell.““
Konsistoorium kehtestas aastal 1997 juhised kirikukellade helistamise kohta. Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks. Riiklike ja üldkiriklike pühade ning leinapäevade puhul otsustab kellade erakorralise helistamise peapiiskop.

Mälestati riigivanemaid
Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril mälestati Eesti riigivanemaid. Seekord toimus MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, EELK ja Valga vallavalitsuse korraldusel mälestusjumalateenistus Valga Jaani kirikus. Riigipeade auks süütasid 16 küünalt emeriitpeapiiskop Andres Põder ja Valga vallavanem Margus Lepik. Teenisid praost Mart Jaanson, abipraost Vallo Ehasalu, Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja Margus Suvi jt praostkonna vaimulikud. Päevakohase kõne pidas Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenisid Nõo kiriku meesansambel ja organist Jüri Goltsov.
Tegemist oli kaheteistkümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinna piiskoplikus toomkirikus, Püha Vaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja Haapsalu toomkirikus, Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu ja mullu Tartu Pauluse kirikus.
Riikliku tähtpäevana tähistatakse 22. septembrit kui vastupanuvõitluse päeva alates 2007. aastast. Sellel päeval mälestatakse neid inimesi, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal interreegnumit ära kasutades püüdsid taastada Eesti riiklikku iseseisvust.
Sama päeva hommikul asetati pärjad ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Tallinna Metsakalmistul. Sõna võtsid justiitsminister Urmas Reinsalu ja akadeemiliste organisatsioonide esindajad.
Eesti Kirik