Kirikuelust 1934. a jürikuus

Aprillis peetud sinoditel oli põhjust rõõmu tunda usuelu elavamaks muutumise üle.

Lutheri kiriku Sisemisjoni Seltsil oli kombeks pidada oma aastapäeva pühapäeval pärast ülestõusmispühi. 14. aastapäev langes 8. aprillile. Kõikides Tallinna kirikutes toimusid sisemisjoni jumalateenistused külalisjutlustajate osavõtul.
Õhtul oli linna misjonimajas perekonnaõhtu külalispastorite sõnavõttude ja koorilauludega. Briti ja Välismaa Piibliselts valis aga Eesti Misjoni Seltsi juhataja H. Põllu oma välismaiseks auliikmeks. Oli ka põhjust: 31. märtsil oli ta lõpetanud Piibli redigeerimise ja viimistles selle õigekirjutust.

Usuelu oli elavnenud
Narva-Alutaguse praostkonna sinod peeti 5. aprillil Aleksandri koguduse majas. Kohal oli 8 pastorit, 5 köstrit, 12 saadikut ja 3 külalist. Sinodi tähtsamaks osaks oli piiskopikandidaadi valimine, kelleks sai Jaak Varik Jõhvist. Üksmeeles peetud sinodile järgnes jumalateenistus Aleksandri kirikus.
Tallinna praostkonna sinod algas 26. aprillil jumalateenistusega Kaarli kirikus. Õpetaja Sommeri jutluse teemaks oli «Ja teie saate rõõmustusega vett võtma õnnistuse kaevudest». Rõõmustada oli ka põhjust: praostkonnas oli juurde tulnud üle 5000 liikme, kokku oli neid nüüd 128 139. Äratusnädalad ja noortetöö olid usuelu elavamaks muutnud.
Ärevaid noote kõlas ka: maeti 326 hinge rohkem kui sündis, leeriõpilaste arv 1606 vähenes 1494-le, armulaual käis naisi kolm korda rohkem kui mehi. Muret tegid vastalised – taara­usulised, Jehoova tunnistajad, ratsionalistid jt.
5.–7. aprillini leidis Tallinna konservatooriumi saalis aset evangeeliumi luteri kiriku Noorsoo Sekretariaadi ja Eesti Misjoni Seltsi eestvõttel «Esimene Lutherikursus», mida juhatasid pastor H. Põld ja insener K. Paldrok. Usuelu oli muutunud järjest elavamaks, üha rohkem lõi selles kaasa vabatahtlikke ja nii tekkis vajadus nende koolitamiseks. Osavõtjaid oli kokku tulnud siiski loodetust vähem.
Kandvaks ettekandeks oli misjoni juhataja praost H. Põllu kõne «Lutheriusu alused». Kõneleja rõhutas, et igal usul peab olema usutunnistuslik alus. Tähtis on ka õpetus õigeksmõistmisest usu, mitte tegude kaudu. Käsitlemist leidsid ka Jumala sõna, mis viib õndsusele, ja õpetus sakramentidest. Õpetaja A. Sternfeldt rääkis vaimuliku kõne pidamisest. Kõlasid hoiatused väärõpetuste eest, mida rohkesti leiduvat usulahkudes ja katoliku kirikus.

Vaimulik kontsert Händeli mälestuseks
Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts oli tuntud kui kammermuusika edendaja. Nüüd tehti katse korraldada vaimulik kontsert Tallinna Jaani kirikus. Sellega taheti meenutada G. Fr. Händelit tema 175. surma-aastapäeva puhul. Esinejad olid kõik seltsi liikmed. Kandva kõlavusega tõi Hilda Tamjärv kuuldavale «Largo» ja aaria oratooriumist «Messias». Mari Langi tüsedale kontraaldile osutusid sobivaks aariad oratooriumidest «Simson» ja «Juudas Makkabeus». Hästiarendatud sõrme- ja registreerimistehnikaga mängis Paul Pressnikoff. Rahvast oli sellel kontserdil palju.
Tallinna Püha Vaimu kirikus andis valitud teostega kontserdi Rolf Unkel Leipzigist. Kavas olnud teosed seisid üksteisest üsna kaugel: Bachi kaks koraalieelmängu, Hermann Grabneri ürgkristlikust vaimust kantud «Hümn» ja Sweelincki huvitavad variatsioonid.
Kava krooniks osutus Bachi Es-duur prelüüd. Registratsioon oli tabav, tehnika virtuoosne ja tõlgendus stiilne. Rolf Unkel improviseeris ka prof Artur Kapi antud teemale, mis aga ei suutnud oma ragiseva paatose ja tundetsemisega poolehoidu võita.

Elav vastuvõtt innustab muusikuid
Valga linnakirikus 15. aprillil korraldatud kontsertjumalateenistusel esinesid Valga Kunstiseltsi segakoor Fr. Klementi juhatusel kuue lauluga eesti ja soome autoritelt. Solist oli pr K. Väin kolme soololauluga. Orelil saatis prl H. Valdmann. Kuulajaid oli aga siin hõredalt.
28. aprillil oli Tartu Pauluse kirikus kontsertjumalateenistus, kus esinesid Tartu Helikunsti Seltsi segakoor prl Miina Hermanni (Härma) juhatusel, sopran J. Vornik, keda orelil saatis Miina Hermann, ja orelikunstnik Voldemar Kliimand.
16. aprillil toimus Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoori pidulik aktus. Võeti vastu uusi lauljaid ja anti kätte diplomid au- ja sõprusliikmetele. Koori auliikmeks sai õpetaja Jaan Lattik, kes selle tunnustuse soojade sõnadega vastu võttis. Talle kuulus ka au esimesena lüüa hõbedane nael koori lipuvardasse.
Türi I vaimulik laulupäev neli aastat tagasi leidis elavat vastuvõttu. See innustas. Järgmine vaimulik laulupäev, mis pidi aset leidma kiriku pargis, määrati 10. juunile. Juba olid end kirja pannud üheksa segakoori 355 lauljaga, nende hulgas Tallinna Jaani oratooriumikoor, kes kavatses iseseisval kontserdil kirikus ette kanda Johannes Hiobi kantaadi «Jesaja kuulutamine». Peokõnelejaks oli palutud prof dr Rahamägi, üldjuhiks Udu Topman.
Mati Märtin