Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kiriku usaldusväärsus

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Möödunud nädalal esitles Turu-uuringute AS oma märtsikuise institutsioonide usaldusväärsuse küsitluse tulemusi. Eesti Kirik küsis ülevaadet kiriku usaldusväärsusest aasta lõikes.

Omnibus-meetodil läbiviidav igakuine (v.a juuli) küsitlus, mille valimi moodustavad 1000 eestimaalast vanuses 15 kuni 74 eluaastat, annab oma metoodika ja vastajate hulgaga võimaluse laiendada uuringu tulemusi kogu Eesti elanikkonnale. Uurimisaluseid institutsioone oli 23 ja vastajailt küsiti, mil määral nad neid usaldavad (vastusevariandid: täiesti usaldan / pigem usaldan / pigem ei usalda / üldse ei usalda / raske öelda).
Rohkem langejaid
Vaatlusalustest institutsioonidest oli Eesti 15–74aastaste elanike hinnangul märtsikuus usaldusväärseim päästeamet, mida täielikult või pigem usaldas 95% eestimaalastest. Ka varasematel kuudel on päästeamet püsinud usaldushinnangute alusel moodustatud pingerea tipus.
Kõrge oli elanike usaldus märtsikuus ka piirivalve (täiesti/pigem usaldab 85%), maksu- ja tolliameti (81%) ning politsei (78%) vastu. Kõige vähem usaldati poliitilisi institutsioone. Erakondi usaldas märtsikuus 21%, riigikogu 30%, valitsust 39% ning peaministrit 40% eestimaalastest. 2009. aasta esimeses kvartalis on kõige enam vähenenud riigikogu usaldushinnang – võrreldes jaanuarikuuga on riigikogu usaldavaid inimesi jäänud vähemaks 21% võrra.
2009. aasta esimeses kvartalis on vähenenud ka mitmete teiste riiklike institutsioonide usaldushinnangud. Sellesse loetellu kuuluvad riigikontroll (märtsikuus usaldas 59%, langus võrreldes jaanuariga 9% võrra), õiguskantsler (märtsis usaldas 61%, langus 8%) president (märtsis usaldas 61%, langus 7%), kaitsevägi (märtsis usaldas 74%, langus 7%) ning Eesti Pank (märtsis usaldas 70%, langus 6%). Tõenäoliselt on ka siinkohal elanike hinnangud mõjutatud majanduslangusest, mis muudab suhtumise riiklikesse institutsioonidesse kriitilisemaks.
Mitteriiklikest institutsioonidest on elanike usaldus võrreldes jaanuariga kõige enam (7% võrra) vähenenud trükiajakirjanduse vastu, mida usaldas märtsis 50% elanikkonnast.
Kiriku usaldusväärsus
Uuringu juhi Vaike Võõbuse sõnul usaldas 2009. aasta märtsikuus kirikut täielikult 30%, pigem usaldas 34%, pigem ei usaldanud 9% ning üldse ei usaldanud 7% Eesti 15–74aastastest elanikest. Hinnangut kiriku usaldusväärsuse kohta ei osanud anda 20% vastanuist. Tuginedes kõige värskematele ehk 2009. aasta märtsikuu andmetele, võib öelda, et kirikut usaldavaid inimesi on keskmisest arvukamalt 60–74aastaste ning mitte-eestlaste seas. Keskmisest vähem oli kirikut usaldusväärseks pidavaid inimesi 15–29aastaste seas.
Perioodil jaanuar 2008 kuni märts 2009 oli kirikut usaldusväärseks pidavate elanike suht­arv suurim jaanuaris 2009, mil kirikut pidas täiesti/pigem usaldusväärseks 69% Eesti 15–74aastastest elanikest. Madalaim oli usaldushinnang 2008. aasta augustis ning detsembris, mil kirikut usaldas 56–57% eestimaalastest.
Nagu pikemaajalisest ülevaatest näeme, püsib vaadeldaval ajalõigul kiriku usaldusväärsus suhteliselt ühtlasena, andes siiski ruumi märgatavateks muutusteks ühes või teises suunas. Viimasest uuringust tasub meelde jätta ehk need 20% vastanuist, kes ei osanud üldse kiriku usaldusväärsuse kohta hinnangut anda.

Mari Paenurm