Kirik Võru keskel

Advendiküünalt süüdates lubas Võru linnapea Anti Allas, et järgmisel aastal püstitatakse linna jõulupuu Katariina kiriku ümber taastatavale esindusväljakule, kus pühakoda senisest paremini silma paistab.

Otsekui eirates Võrumaa künklikku maastikku on Võru linn rajatud Otepää ja Haanja kõrgustiku vahele Tamula järve laugjale kaldale, raske tööga on ruutmeetri haaval siinset soist pinnast elutegevusele kõlblikuks muudetud. Olgu Tartu, Põlva või Haanja poolt linna sisenedes, ikka on kirik tooniandvaks maamärgiks.
Õieti on kirikuid kaks, luterlaste Katariina ja õigeusklike Ekaterina. Mõlema ehitusele nõusoleku andnud Vene keisrinna Katariina II ajal oli see toonaste linnaarhitektide taotlus: pühakojad paistku silma ja andku teada, et siinmail ristiusk aus on.

Kirik metsast välja
Nõukogude perioodil kujunes võõrvõimude soovil üle Eesti trendiks, et kirikud lasti metsa kasvada. Tegemist oli ideoloogilise kaalutlusega, et kristlik sõnum sakraalehitiste kaudu linnapildis domineerima ei jääks. Nõnda kujundati ka Võru ajalooline keskväljak pargialaks ning mõlemad kirikud jäid aastatega kõrgeks kasvanud pargipuude varju.
Aastaid tagasi lõigati puude seest välja õigeusu kirik, nüüd seisab sama ees luteri kirikul. Nimelt on otsustatud taastada ümber Katariina kiriku ajalooline keskväljak. Väljak, mille ühes otsas on õigeusu, teises luteri kirik ja millest kulgeb Tamula kaldani Katariina allee.
Paralleelselt linna esindusväljaku kujundamisega loodetakse korda teha ka kirik. Et koguda selleks vajalikku kapitali, asutati 2015. aastal SA Võru Katariina Kiriku Renoveerimise Fond. Idee luua sihtasutus tuli linnakodanikelt, fondi nõukogusse kuuluvad Võruga seotud isikud.

Linnale auasi
Võru linnapea Anti Allas kuulub renoveerimiseks ellukutsutud fondi nõukokku. Linnapea kinnitab, et tegemist on auasjaga, mis väljendab linna kodanikkonna enamuse seisukohta, et Katariina kirik, linna üks vanemaid ja kahtlemata väärikamaid hooneid, lihtsalt tuleb korda teha. Aastaid oli hoone seisukord päris kehv. Kogunisti ohtlik. Võimaliku varisemise hirmus oli kiriku fassaadi ees ka sisenemist keelav hoiatuslint. Anti Allas räägib, kuidas tuttavad nööganud teda sõbralikult, et millal meer kirikuesise lindi katki lõikab. Piinlik oli linnapeal ka möödunud suvel, mil võidupüha paraad toimus Võrus ning päeva alustati jumalateenistusega uuenduskuuri vajavas Katariina kirikus.
«Tegemist on maamärgiga, mille juures hea kohtuda,» nimetab Allas, lisades, et olgu kohalik või kaugemalt tulija, kiriku juurde leiab ikka tee. Ajalooliselt asub Võru kahe suure kihelkonna, Rõuge ja Põlva piirimail, mille tõttu pole linnakogudus kunagi silma paistnud liikmete rohkusega ning sellest tulenebki, et koguduse maksujõudlus ei luba üksnes oma jõududega kirikut korda teha.
Selleks saigi linnapea sõnul fond loodud ning tänase seisuga võib mõtte teostuse üle vaid rõõmu tunda. Fondi on juba laekunud 36 000 eurot. Riik toetas pühakodade programmist ja tänu sellele sai kahe aastaga kiriku katus korda.
Linnapea loodab linnavolikogus kaitsta ideed eraldada linna eelarvest fondi 28 000 eurot. Allas selgitab, et tegemist on sümboolse summaga, sest just selline arv oli kuldrublasid, mille Vene isevalitseja Katariina II kinkis Võru luteri kiriku ehitamiseks. Samuti loodab ta raha riigikogu nn katuserahast. Allas loodab, et järgmiseks suveks, mil plaanitakse ehitustöödega alustada, on fondis umbes 100 000 eurot.

Siht seob kogukonda
Fondist on esimene rahaeraldus tehtud, mille eest koostatakse praegu rekonstrueerimise projekti. Uue aasta algul kuulutatakse välja ehitushange kiriku fassaadi rekonstrueerimiseks. «Inimesed annavad, ja hea meelega, aga soovivad arusaadavalt näha, kuhu nende raha läheb,» rõhutab Allas, kes, olles ise küll Rõuge koguduse liige, ei pea paljuks oma linna kiriku hüvanguks annetust teha, sest «kirikule antud raha on alati hästi paigutatud kapital».
Linna ülesandena näeb Allas rahakogumise projektile usaldusväärsuse tagamist, garandi andmist, et raha kasutatakse sihtotstarbeliselt. Tema hinnangul seob siht kogukonna ühtseks rindeks.
Linnapeana tänab Anti Allas kõiki annetajaid. Ta rõhutab, et summa ei ole oluline. Ka euro väärtuses and viib projekti edasi. «Meie eesmärk on teha kirik korda, lootes, et kui ennast ise aitame, aitab meid ka Jumal,» räägib Võru meer.
Liina Raudvassar

Võru Katariina kirik
1788. aastal pöördusid Võru elanikud Katariina II poole palvega lubada ehitada luteri kirik.
Keisrinna kinkis kiriku ehitamiseks 28 000 hõberaha, ehituseks saadi raha ka annetustest.
Suuremalt on pühakoda remonditud aastatel 1879, 1900, 1934 ja 1957–58.
2015 asutati SA Võru Katariina Kiriku Rekonstrueerimise Fond.
Fondi on annetustena laekunud 36 000 eurot.