Kirik kokkulepete teel

EELK arengukava 2008–2017 on läbi teinud olulisi uuendusi.
Arengukava on täiendanud paljud oma ala professionaalid, praktikud ja visionäärid ning nüüd oodatakse dokumendi üldosale sügisese kirikukogu heakskiitu.
Vastavalt kirikuseadustiku §-le 361 vaadatakse arengukava läbi ja muudetakse vajadusel iga kahe aasta järel. § 363 sätestab, et arengukava muutmise ettepaneku koostab konsistoorium ja esitab EELK arengunõukogule hiljemalt iga paaritu aasta 10. oktoobril hinnangu andmiseks.
Muutmise ettepanekut ning EELK arengunõukogu hinnangut käsitletakse iga paaritu aasta kirikukogu sügisistungjärgul.
Kantsler Urmas Viilma juhtimisel on arengukavva muudatuste sisseviimist koordineerinud Marion Bobkov konsistooriumi arenguosakonnast, kes on oma tööd teinud professionaalselt ja tulemuslikult.
Võrgustikku läbi koostöö
Prioriteetseteks töösuundadeks kirikus on jumalateenistuslik elu ja kirikumuusika, laste- ja noortetöö, diakoonia ning nende kõigi üleseks printsiibiks misjonaarne tegevus. Neid valdkondi sidustavad oma eesmärgipärase tegevusega inimvara, EELK majanduse ja varade ning kiriku sise- ja väliskommunikatsiooni valdkonnad.
Arengukavas on nähtud üht mõtestatud arendustegevuse võimalust eeldusel, et see võiks olla koordineeritud nii, et kiriku töötegijad kui ka liikmed oleks siin mõistetud, väärtustatud ja leidnud ka rakendust ning kiriku sõnum jõuaks ühiskonda.
Tartu Ülikooli-Jaani koguduse juhatuse esimees Juhani Jaeger, kes on arengukavaga olnud seotud ka selle varasemas versioonis, tõdeb, et uuenenud dokument toob eriti selgelt välja kokkulepete vajalikkuse kirikus, mille põhjal tuleb ka edaspidises tegevuses reaalselt toimida. «Teatud mõttes võib ju öelda, et arengukava keskne koht on juhtide ja alluvate sidusus.»
Ilmselgelt on teinud uuendatud arengukava lihtsamaks protsesside jälgimise kirikus, kuivõrd sätestatud on eesmärgid, mis on mõõdetavad, millel on kindel vastutaja ning ressurss.
Kirikukogule menetlemiseks
Kantsler Urmas Viilma sõnul on praegusel kujul tegu siiski olemasoleva arengukava uuendustega; EELK visioon, missioon ja väärtused ei ole muutunud.
Konsistoorium, EELK majandusnõukogu ja arengunõukogu on andnud nõusoleku esitada kirikukogule arengukava üldosa ja edasise ühistöö käigus jõuda niikaugele, et kevad­istungjärgule saaks esitada ka rakendusplaani (tegevuskava).
Viilma sõnul on ühistöö protsessis ilmnenud teatud ootused arutada edasi EELK struktuurse ülesehitusega seonduvat ning kantsleri sõnul on seegi edaspidiste kokkusaamiste teema.
Võtmevaldkondades on märgata selget vajadust professionaalse kaadri järele, seda nii kirikumuusikas kui laste- ja noortetöös. Laste- ja noorsootöö komisjoni vedanud Ulvi Uutari sõnul annab uuenenud arengukava ka selgema pildi, millist tuge kogudus kiriku allasutustelt ja konsistooriumilt oodata võib.
Kasu paljudele
Viilma sõnul on tegemist siiski EELK keskvalitsuse ja allasutuste tööd puudutava arengukavaga ses mõttes, et selles ei käsitleta koguduste tasandil tehtavat ning kantsleri meelest on seetõttu eriti oluline iga koguduse arengukava ja selle toimimine.
Juhani Jaeger lisas, et Ülikooli-Jaani koguduse arengukava puhul on olnud küll üldkiriklikust dokumendist kasu, sest selgem struktuur ja seosed on loodud.
Arengukava uuendamise protsessis on osalenud hulk inimesi, kes on pannud oma parima osa sellesse töösse, et muuta kirik sidusamaks.
See on olnud muljetavaldav protsess, mis annab võimaluse edaspidiseks dokumendi vastuvõtmiseks ja positiivseteks ning jätkusuutlikeks arenguteks luterlikus kirikus. Sest kes ei soovi midagi muuta, kaotab varsti ka selle, mida ta tahaks säilitada.
Mari Paenurm

EELK arengukava uuenduste võtmevaldkonnad:
jumalateenistuslik elu ja kirikumuusika,
laste- ja noortetöö,
diakoonia 
ning neid kõiki ühendav misjonitöö.

Eelnevaid ühendavad tugivaldkonnad:
inimvara,
EELK majandus ja varad,
EELK kommunikatsioon ja suhtekorraldus.
Allikas: EELK arengukava muutmise eelnõu