Katteallikate kaos

Ühel hommikul tööle suundudes märkasin koridoris kuulutuselaadset silti, mis küsis täiesti ootamatult ja otsekoheselt möödakäijatelt: mida Sa vajad? Pakutav valik oli üsna soliidne: rahu, armastus, andeksandmine, enesekindlus, meelerahu … Jäin mõttesse ja valisin … Ja ma ei olnud esimene, kes oma valiku tegi.
Kui meie praegune valitsuskoalitsioon seisaks sellise pakkumise ees, siis küllap ootaks ta, et seal oleks valikuvõimalusena kirjas ka «katteallikad antud lubadustele». On raske uskuda, et koda, mis on isekeskis tülis, püsiks kaua. Jääb mulje, justkui oleks ministeeriumidele antud käsk: otsida võimalused raha leidmiseks, vahendeid valimata.
Olen erakoolis õppiva lapse vanemana näinud, et alternatiivpedagoogikast tulenev holistiline lähenemine lapsesse ja õppeprotsessi on tekitanud tungi Tartu Waldorfgümnaasiumi. Teist aastat on kooli vastu võetud kaks klassi. Kool on seega vajaduspõhine. Tuleb ka tähelepanu juhtida, et iga nädal kuulub minu lapse tunniplaani kaks religioonitundi, mis on tema lemmikud ja mille mõju on igapäevases elus märgatav.
Selle kogemuse taustal on raske tõsiselt võtta haridusministri Jürgen Ligi ettepanekut lõpetada erakoolide tegevuskulude toetus. Seda enam et lastevanemad, kelle lapsed erakoolides õpivad, on samasugused maksumaksjad nagu kõik teised ja miks ei võiks nad eeldada, et nende maksuraha on suunatud kooli, mis sobib kõige paremini nende laste vajadustele.
Viimasel nädalal tundub järjest enam, et see, mida on lubatud või mida soovitakse riigi tasandil ära teha, jääb varju, sest keskendutakse sellele, kust raha leida. Läbimõtlematute katsete pahameeles kipub suur plaan ära kaduma, nii et paljud ei mäletagi enam, mille ümber karussell üldse tiirles …
Kogu selle katteallikate kaose kõrval on õnneks meelt rõõmustamas lummav ja pakatav kevad. Õnneks kevade teostumiseks on Looja lahkel loal kõik allikad olemas.
Kätlin Liimets