Katoliku kirik löögi all

Jätkuvalt pakuvad kõneainet roomakatoliku kirikuga seotud seksuaalsete kuritarvituste skandaalid, mis puudutavad riike kogu maailmas. Asjasse on segatud ka kõrgeid vaimulikke.
Hiljuti pälvis sellega seoses erilist tähelepanu USAs, Austraalias ja Tšiilis toimunu. 25. septembril esitles oma raportit aga Saksamaa katoliku kirik. Tulemused olid jahmatavad. Tehti kindlaks, et alates 1946. kuni 2014. aastani on alaealisi seksuaalselt kuritarvitanud vähemalt 1670 vaimulikku (4,4% nende üldarvust). Neist 60% pääses ilma karistuseta. Raporti autorid nendivad, et tegemist on jäämäe veepealse osaga, kuna suur osa juhtumitest pole tõenäoliselt avalikuks tulnud.
Raportit kommenteerinud ajakirjanikud ja eksperdid vaidlevad selle üle, mida tuleks probleemide lahendamiseks ette võtta. Lahkarvamusi põhjustab näiteks küsimus, kas pedofiilia­juhtumite rohkus on muu hulgas seotud ka katoliku vaimulike abiellumiskeeluga või mitte.
Igal juhul ei tohiks aga unustada, et seksuaalset laadi kuritarvitusi on viimasel ajal paljastatud teistegi eluvaldkondade puhul. Meenutagem kas või Nobeli komiteed või filmimaailma puudutanud skandaale. Tõsi, kinos käivad inimesed arvatavasti kõigele vaatamata edasi. Vaimulikega seotud kõlblusvastaste tegude tõttu jäävad mõnedki aga kirikust eemale või minetavad koguni usu Jumalasse.
Eriti hull on see, et võikaid tegusid korda saatnud vaimulike ülemad on sageli juhtunut pisendada või kinni mätsida püüdnud. Seeläbi on kirik kaotanud oma autoriteedi ja usalduse. Usuinimesed võivad küll kinnitada, et kirikuga seoses kogetav ilus ja hea kaalub üle kõik halva, kuid kõrvalseisjaid on selles nüüd palju raskem veenda. Jääb üle loota, et katoliiklaste seas leidub piisavalt soola ja valgust, mis lubaks praegusest kriisist jagu saada ning avalikkuse kahanevat usaldust tagasi võita.
Rain Soosaar