Kasutada ja kasvatada Jumala antud ande

Ma olen tänulik Kristusele Jeesusele, meie Issandale, kes on mu teinud vägevaks sellega, et ta oma teenistusse pannes on pidanud ustavaks mind, endist Jumala teotajat ja tagakiusajat ja julmurit. Kuid ta on mu peale halastanud, sest uskmatuses ma tegutsesin arutult. Aga meie Issanda arm on olnud minu vastu üliväga suur koos usu ja armastusega, mis meile on antud Kristuses Jeesuses. Ustav on see sõna ja väärib igati vastuvõtmist, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast esimene olen mina. Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues neile, kes edaspidi hakkavad temasse uskuma ja pärivad igavese elu. Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.
1Tm 1:12-17

Apostel Pauluse kirjad Timoteosele kuuluvad koos Tiituse kirjaga nn pastoraalkirjade hulka, mis sisaldavad juhiseid kristliku kiriku karjaseameti pidamiseks.
Kirja saatja tuletab kirja alguses Timoteosele, oma tõelisele pojale usus, meelde eksiõpetajatest, kes on kaldunud kõrvale heast südametunnistusest ja siirast usust, lähtuvaid ohte. Edasi tunnistab apostel oma elu suurest pöördest, mille tulemusena ta ütleb enda kohta: «Jeesus Kristus on tulnud päästma patuseid, kelle seast esimene olen mina.» Hiljem pöördub ta mõtetes tänulikuna oma vanematelt pärandiks saadud traditsiooni juurde, mis on võimaldanud tal puhta südametunnistusega teenida Jumalat ja olla Tema sõna sulane. Pauluse elu ülesandeks on olnud seista vana ja uue lepingu piiril ja toetudes vanale alusele luua oma Issanda ilmutuse kaudu aluspõhimõtted uuele arusaamale Jumala ilmutusest.
Mõeldes palves Timoteosele, soovib Paulus teda kindlasti isiklikult kohata. Selle võimaliku kohtumise eesmärk oleks kinnitada usku. Kommunikatsioonivahendid alates kirjade saatmisest tänapäevase arvuti teel suhtlemiseni võimaldab üha kiiremaid ühendusi, aga see kõik ei korva isiklikku suhtlust ja seda eriti usu ja osaduse suhtes. Usk on pigem isiklik, seda antakse edasi isiklikult ja usku kinnitatakse isiklikult. Alati ei ole aga personaalne kohtumine võimalik ja siis on suureks kinnituseks saadud kirjad ja juhised.
Pärast sissejuhatust ja hoiatust eksiõpetajate eest asub paganate apostel asja juurde.
Ta tänab Kristust selle eest, et Issand on just teda, endist Jumala teotajat ja tagakiusajat, valinud oma teenistusse. See on tänu talle osaks saanud usalduse eest, mida ta ise ei ole kuidagi ära teeninud – see on talle osaks saanud Jumala armuvalik. Kõige valusamalt tabavad meid need sõnad, mis tuletavad meile meelde meie endisi eksimusi. Kui oleme aga pöördunud Jumala poole ja temalt vastu võtnud oma pattude andestuse, ei ole kedagi, kes suudaks meid süüdistada.
Kristus ei anna kellelegi ametit, ilma et Ta kingiks ametipidamiseks vajaliku jõu. Paulus ei ütle oma töö kohta kunagi: «Vaadake, mida mina olen teinud,» vaid ütleb: «Vaadake, mida Kristus on teinud.» Iseendast pole keegi Issanda teenimiseks küllalt hea, kindel ja tark. Kõike seda, mida vajame oma eluks ja tööks, saab iga Kristuse teener Issandalt.
Pauluse Timoteosele suunatud kirjade eesmärk on meelde tuletada ka neid armuande, mis tulid esile apostli õnnistamise kaudu. Armuannid on antud selleks, et neid kasutada. Lõke põleb vaid siis, kui sinna puid juurde lisada; veel tuleb tule eest hoolitseda, et see laiali ei vajuks. Kui kaevu pikka aega mitte kasutada, muutub selle vesi halvaks. Vesi ei ole kaevus halb iseenesest, vaid kasutamatusest. Mida rohkem sealt vett ammutada, seda paremaks see muutub. Seda ei ole karta, et vesi otsa saab – vähemalt niikaua mitte, kui veesooned on vett täis.
Jumala andide kasutamisega on sarnane lugu. Nende suhtes ei ole karta, et need lõpeksid. Pigem on asi inimestes ja selles, kuivõrd nad annavad enda juures maad Jumala armule, mis väljendub igaühe osaks antud armuandides. Annid on erinevad ja Paulus julgustab Timoteost talle antud ande lõkkele õhutama ja kasutama. Mõte on seda intensiivsem, kui mõtleme, et kiri on Pauluse vaimseks testamendiks Timoteosele, keda ta on ülevaataja ametisse ordineerinud ja kelles ta näeb oma järgijat.
Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, sellist vaimu, kes teeb meid araks. Kui keegi on arg, siis see ei ole Jumala and, pigem vastupidi. Usulise võitluse tulipunk on muutunud juutide seaduseorjuse vastu võitlemisest sõdimiseks algkoguduse tagakiusamiste keskel tingitud inimestekartuse pärast. Jumal on andnud meile väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu. Tegu on sedavõrd terve ja normaalse õpetusega, mida ei ole vaja häbeneda ega karta.
Anti Toplaan, Kuressaare koguduse õpetaja