Kas Jumal võib rääkida, mida tahab?

Jumala Sõna on mitmekihiline, selle täiuslikuks mõistmiseks ühest inimelueast ei piisa. Või on inimene sedavõrd vastuoluline, et ka tema enda mõtted tunduvad talle ühel päeval helged, teisel päeval sünged, kuigi sõnadesse pannes on täpselt samasugused.

Jumala Sõna ümbermõtestamine, nüüdisaegse tähenduse andmine, ilmutuse otsimine hetkel, mil inimene temaga tutvub, on paratamatu. Me ei lepi selle tähendusega, mille omistavad olulistele tekstidele teised, me tahame neile tähenduse anda ise. Sõltumata sellest, kas need, kes mõtet avasid enne meid, omasid avaramat ja mitmekesisemat vaadet kui meie või mitte.

Tänapäevane mõttemaailm, keskkond, mida meie ümber luuakse teadlikult ja tahtlikult, olgu poliitikate kehtestamise või meedia vahendusel arvamusliidrite sõnumitega, on aga paljude jaoks diskrimineeriv ja ahistav. Nad tunnevad nii. Valgus ja pimedus põrkuvad omavahel ka Eestis iga päev, innukalt ja erutavalt ning leppimist ei ole ega tule. Sest pooled ei ole rahul enne, kui on kehtestatud nende tõde.

Paraku ei ole ühe „tõe“ ühiskond võimalik. Ning ka Jumal on tõe tõesuses konkreetne. Milline tõde on tema jaoks tõde? Johannese evangeeliumi 14. peatükis ütleb Jeesus: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.“ Ta ei lepi sellega, et on veel mõni tee, tõde ja elu, mille kaudu on võimalik Isa juurde minna. Tõde on üks.

Ja siiski sunnib ühiskond meid Jumala Sõna tõe kahtluse alla panema. Kas ta ikka mõtles nii, tegelikult olid siis hoopis teised ajad, tähendus on tõlkes kaduma läinud. Kümme käsku võisid olla sobivad omas ajas, kuid nüüd on meie ühiskonnakorraldus hoopis teine ning ka maapealsetele valitsejatele peab kuulekas olema.

Sõnavabadus ei tähenda jumalasõnavabadust. Jumal võib oma Sõnas öelda nii, nagu ta tahab öelda, ja anda meile ilmutuse siis, kui me seda kuulda võtame. Kui ei võta, jääb kättesaamatuks ka ilmutus ja Sõna mõistmine.

Kas me suudame alati aru saada, mida Sõna ütleb? Inimene annab kuuldule tähenduse lähtuvalt oma taustast, teadmistest, emotsionaalsest seisundist ja paljust muust, kuid see ei muuda algset mõtet, kuigi erinevad inimesed saavad kirjapildis olevast sõnasõnalisest lausest erinevalt aru või teevad erinevad järeldused. Seega, kui keegi piirab sõna, ahistab ta mõtet, mille tuumani ta ei pruukinudki ulatuda.

Kirstilane on truu. Kuid esmalt on ta truu oma Jumalale. Truu saab olla sellele, kelle sõna maksab, kelle mõte on selge ning kelle olemust ei ole tahtlikult moonutatud. Kui sõnalt on võetud jõud ja vägi, haihtub mõtteselgus ning tõesus.

Inimesed, kes parasjagu elavad, ei saa muuta Jumala Sõna tähendust lähtuvalt sellest, millised ideed hetkel moes on. Jumal võib alati rääkida seda, mida ta tahab ja mida ta õigeks peab. Ta on seda teinud mitme tuhande aasta jooksul. Ja tema Sõna ei ole midagi, mille tähenduse otsustab parlament või kohus. Selle tähenduse avab tema iga kristlase südames. Just tema jaoks ja temast lähtuvalt. Mõelgu ühiskond tema ümber mida tahes. 

 

 

 

 

Janek Mäggi,

kolumnist