Kalmistuasemelt leitud luud on ümber maetud

13. oktoobril toimetas Tartu Maarja koguduse diakon Joona Toivanen Toome nõlval Baeri tänaval Rahvaste monumendi juures endise Maarja kiriku ümber asunud surnuaialt leitud luude väärika ümbermatmise.

Sinna Kuradisilla taha on varemgi maetud ajaloolisi anonüümseid luid.
Linna sadeveetrassi vahetusel tehtud tööde käigus leiti ülikooli hoonete tagant, kunagi seal paiknenud Maarja kiriku kalmistu piires lausa kihiti maetud inimluid, mida võis mõõta kuupmeetritega. Luudele sattunud trassitöödega pidi niisiis ootama, kuni arheoloogid omad lõpetavad.
Arheoloog Andres Tvauri, kes oli tegev nii kaevetööde, uurimise kui ümbermatmise juures, ütles, et piltlikult on kogu Tartu kesklinn üks suur kalmistu, kokku jooksevad kõigi kesklinna kirikute surnuaiad, mis pärinevad eri ajastuist. Maarja kiriku kalmistu vanimad luud võisid olla pärit isegi 13. sajandist, ajast, mil kiriku juurde matma hakati.
Maarja kirikust on esimesed andmed aastast 1224, ütles diakon Joona Toivanen. Endine kirikuhoone asus praeguse ülikooli peahoone alal. Maarjale pühitsetud kirikuid oli teatavasti enne usupuhastust Maarjamaal mitmeid.
Selgus, et veel 18. sajandil anti lahkunuile kaasa münte hauapanusena, varasemast ajast tuli välja Liivi sõja aegseid ja rootsiaegseid münte, aga ka vanemaid sõlgi, tekstiilijäänuseid, ehteid. «Mõnes mõttes on kahju, et trassidega hauarahu on häiritud,» mõtiskles Andres Tvauri.
Ümbermatmise talitusel koguduseliikmeid ei osalenud. Toivanen selgitas, et «valisin agendajärgse lihtsa hauapühitsustalituse, sest matmisel olid need inimesed kord juba kristliku pühitsuse saanud. Nüüd on nad väärikalt uues rahulas».
Juune Holvandus