Kalju Kukk on olnud pool sajandit kirikutööl

16. novembri jumalateenistus Järvakandi Pauluse kirikus oli tavalisest rahvarohkem.

Viimased 19 aastat Eesti klaasipealinnas elanud ja sealset kogudust aktiivselt teenida aidanud emeriitõpetaja Kalju Kukk (fotol) tähistas korraga kahte tähtpäeva. Pool sajandit tagasi asus ta jutlustajana kirikutööle ning 12. novembril möödus 40 aastat, kui peapiiskop Alfred Tooming nii teda kui ka ametivend Endel Kuulpakki õpetajaametisse ordineeris.
Tänujumalateenistusel jutlustas Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu ning kaasa teenisid koos juubilariga veel ka Nissi koguduse õpetaja Lea Jants ja pastor loci Mihkel Kukk. Laulis Järvakandi koguduse naisansambel Eha Terase ning Rapla koguduse segakoori vähendatud koosseis Eo Tori juhatusel.
Oma esimesele iseseisvale tööpostile minekut meenutas Kalju Kukk 10 aastat tagasi Rapla koguduse lehes nõnda: «See oli 15. oktoobril Issanda aastal 1964, kui asusin 21aastase «poisikesena» Paistu Maarja koguduse jutlustajaks. Samal päeval võeti Moskvas maha Nikita Hruštšov, kelle sula oli tollases ühiskonnas mõndagi muutnud, kuid kelle usu- ja kirikuvastane kampaania oli oma eesmärki saavutamas ning rahvas kirikust võõrdumas.
Paistu kihelkond oli XIX sajandil olnud meie rahvusliku ärkamise hälliks, kuid samas tuntud Mulgimaa usukõrbena. Kuulus naaber Harri Haamer Tarvastust ütles: «Sul ei jää muud üle, kui upud ära või õpid ujuma.» Lausa ära ei uppunud, aga päriselt ujuma ka ei õppinud.»
Tema edasine teenimisareaal EELKs on ulatunud Mehikoormast koos Piirissaarega kuni Sõrve sääreni välja. Sinna vahele mahub mitmeid kogudusi, mida Kalju kas pikemat või lühemat aega alaliselt või ajutiselt teeninud on, nagu Puhja, Rannu, Tori, Vändra, Treimani, rääkimata rohketest asendamistest Raplas, Juurus jm.
See kogemus on andnud talle väga hea pildi eri piirkondade usulisest spiritualiteedist ning Kaljut võib pidada Eesti kirikuloo elavaks entsüklopeediaks.
Mihkel Kukk