Kaks meediaalast uurimust said doktoritööks

Õppejõud Roosmarii Kurvits ja Kadri Ugur kaitsesid Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis oma doktoridissertatsiooni.
Roosmarii Kurvitsa doktoritöö «Eesti ajalehtede välimus 1806–2005» uurib eesti ajalehtede välimuse muutumist kahe aastasaja jooksul. Autor liigendab eesti ajalehtede välimuse viide suurde perioodi: raamatulik – 1806–1870; lineaarne – 1870–1910; hierarhiline – 1920–1930ndad; ideologiseeritud – 1940–1980; disainitud ajaleht – 1990–2000ndad.
Kurvits kinnitab, et ajalehtede välimuse muutustele eelnevad järsud ühiskondlikud muutused, millest omakorda sõltuvalt muutub ajalehe esteetika: pildilisus, kirjakasutuse stiil ning välimuse lihtsus või kirevus. Seega ei kujune ega muutu ajalehe välimus juhuslikult, vaid on mõjutatud erinevatest muutustest ühiskonnas.
Aastatel 1992–1994 Eesti Kiriku peatoimetajaks olnud Kadri Uguri ingliskeelne dissertatsioon «Meediaõpetuse kontseptsiooni rakendamine Eesti formaalhariduses» uurib meediaõpetuse võimalusi Eesti formaalhariduse raamides, võttes aluseks Euroopa lähenemisviisi meediapädevusele, meedia- ja hariduspoliitikale.
Autor vastab kolmele uurimisküsimusele: millised on meediaõpetuse praeguse rakenduspraktika võimalused ja probleemid; milline metodoloogiline lähenemine võimaldab siduda meediapädevuse noorte inimeste igapäevase meediakasutuspraktikaga; kuidas peab õpetajakoolitus toetama koolides toimuvat meediaõpetust?
Teaduspublikatsioonidel põhinevas uurimuses jõutakse järeldusele, et meediapädevuse määratlemine ning sellest lähtuv meediaõpetuse areng peab olema pidev protsess, millesse erinevad osalejad sisenevad erinevate eelduste ja taustaga.  
Eesti Kirik