Käes on aruandmise aeg
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 24. jaanuar 2007 Nr 4 /
Vaevalt on kirikutöötajatele tegevusmahukas pühadeperiood ümber saanud, kui uued tähtajalised tööd rammivad peale: aasta algust märgib aruannete koostamise pitser.
Vastavalt EELK kirikuseadustikule on koguduste õpetajad, praostkondade praostid, peakaplanid, praostkonna vikaarvaimulikud, reservvaimulikud, kirikukogu nõukogude ja komisjonide esimehed, konsistooriumi liikmed ning peapiiskop kohustatud korrapäraselt esitama oma tegevust kirjeldavad aruande.
Eks ikka selleks, et meie kirik saaks iseenda tööle parema tagasiside anda, et eilse võimalikud vead saaks homme parandatud. Aruandeperioodiks on reeglina kalendriaasta.
Tegemist ei ole pelgalt bürokraatiaga
Konsistooriumi tarkvaraspetsialist Riina Sildvee kinnitab, et EELK on üks väheseid Eestis tegutsevaid kirikuid, kes korrapärase regulaarsusega viib läbi aastaaruandlust, millega me näiteks Eesti Kirikute Nõukogult kiita oleme saanud.
«Tegemist ei ole kindlasti pelgalt bürokraatiaga, paberimäärimisega, vaid aruandlus aitab kirikul oma olukorda õiglaselt hinnata ja sellest järeldusi teha,» selgitab Sildvee, kelle osaks on tehniline andmetöötlus, laekunud aruannetest statistiliste kokkuvõtte tegemine.
Arvestades, et EELKs on 164 kogudust, 220 vaimulikku, 12 praosti või praosti kohusetäitjat, lisaks teised aruandekohustuslikud ametnikud, pole raske aimata kogu töö mahtu, mille tulemuseks on lõppraport, mille peapiiskop esitab kevadisel kirikukogul.
Sildvee tunnistab, et aruanded laekuvad koguduseti erinevalt: on tähtaegadest kinnipidavaid ning tähtaegu eiravaid kirikutöötajaid. Kroonilisi hilinejaid ta siiski välja ei too, mainib vaid, et näiteks Lääne praostkonnaga pole kunagi tõrkeid olnud, kuna praost koordineerib tegevust oskuslikult.
«Et koguduste aruandlus on kaheosaline, A-osa kätkeb koguduse sisulist tegevust ja B-osa annab ülevaate majandusnäitajatest, siis reeglina saadetakse algul ära esimene osa ning teine viibib,» räägib Sildvee arvamust avaldades, et eks statistilise aruande koostamine olegi raskem ja oleneb koguduse suurusest.
EELK aastate lõikes
Kuigi seadus hoiatab tähtaegadest hilinejaid, ei rakendata suuremaid sanktsioone ajahätta jäänud kirikutöötajatele. Eesmärgiks ei ole karistada, vaid kokku saada üldkiriku statistikaks vajalikud andmed. «Põhiliseks töövahendiks on meeldetuletamine. Helistan ja meilin,» jagab Riina Sildvee kogemusi.
«Kellele aru andmine, kellelt aru võtmine,» olla millalgi üks autoriteetne EELK vaimulik aruandluse kohustusest kirikuvalitsusele kostnud. Samuti võttis aastate eest kirikukogul samal teemal sõna õpetaja Vello Salum tehes ettepaneku loobuda kvartaliaruannetest ja soovitades selle asemel seada sisse kohustuslik piht koguduse õpetajatele. Ettepanek võeti kogu poolt vastu heatahtliku naerupahvakuga, sest kolleegid teadsid, et nüüd juba pensionile siirdunud õpetaja Salum oma aega paberimäärimisega ehk siis aruandmisega ei sisustanud.
Tuues kirikutöötajatele küll lisakoormust, väärib pihiidee pingutust. Tänu aruandlustele, mida internetis on võimalik vaadata alates 1996. aastast, on hõlbus saada EELKst ülevaadet aastate lõikes. Saame näiteks teada koguduse liikmeskonna üldiseloomustuse ja milline on kirikusse mittekuuluvate inimeste suhtumine kirikusse. Aruanne sisaldab koguduse töötajate tutvustust, jumalateenistusliku elu analüüsi ning punkt punkti haaval antakse aru erinevatest töölõikudest.
Küsimusele, mida tõstate selle aasta aruandes esile, vastab vanemkaplan leitnant Gustav Kutsar: «Aastaaruandesse kirjutan sisse, et suutsin teha palju head nendele kaitseväelaste peredele, kel keegi lähedane missioonil – sai rohkelt korraldatud missiooni tutvustavaid üritusi, peetud kontakti peredega neid hingehoidlikult nõustades.»
Õpetaja Jaan Tammsalu, kes lisaks suurele linnakogudusele koostab aruande ka Laste- ja Noorsootöö Ühenduse tegevuse kohta, soovib aruandesse sisse kirjutada emotsionaalsed tähelepanekud: «Imetlen neid, kes ilusa põlemisega teevad kirikute juures laste- või noortetööd. Imetlen neid kogudusi, kes teevad kõik selleks, et neil oleks elav laste- ja noortetöö. Imetlen Jumala headust ja kannatlikkust. Möödunud aastal oli võimalik taas ja taas imetleda ja imestada.»
Hermann Kalmus, Pilistvere koguduse diakon:
Lõppenud aasta oli raskeim minu teenimises. Tunnen, et alles kolmandal tööaastal on vaimuliku töö koguraskus minuni jõudmas. Aineliselt, väliste kriteeriumite järgi lähevad Pilistveres asjad toredalt, aga mure koguduse ja kihelkonna vaimse teenimise pärast on jõudnud väga ehedalt minuni.
Rõõm on inimestest. Neist, kes on ligi olnud ja juurde tulnud, osalenud või õla alla pannud, kaasa mõelnud ja julgustanud.
Eriti selgelt tunnetan perekonna olulisust ja tuge teenimises. Saan teha kirikutööd, sest minu abikaasa hoiab minust eemal nii mõnegi mure, millele muidu eesti mees peab oma aja andma. Minu esikpoeg Jaan Oskar on õpetanud ehedust ja siirust ning meelde tuletanud armastust, mis töömurede keskel kaduma kipub.
Liina Raudvassar