Kaaperdatud Jumal

Evald Saag rääkis kord oma loengus kujundlikult ja meeldejäävalt Vana Testamendi aegsest templiteenistusest. Ta kirjeldas Jeruusalemma templi kõige pühamat ruumi, kus asus seaduselaegas, kui kohta, kuhu preestrid olid Jumala «lukustanud». Jumal kuulus vaid neile. Ainult neil oli ligipääs Jahvele. Ainult nende kaudu Jumal ka kõneles rahvaga.
Eelmisel nädalal märkasid paljud Tallinna bussiootepaviljonidele ja reklaamitahvlitele riputatud plakateid, mis tutvustasid kodulehekülge aadressiga www.jumal.ee. Julge samm minna sellise reklaamisõnumiga sekulaarse inimese ja reklaamitarbija mängumaale.
Külastades seda lehekülge, meenus mulle uuesti Evald Saagi lugu templi kõige pühamasse ruumi lukustatud Jahvest. Avada nii pretensioonika nimega kodulehekülg eeldab, et sellele lehele minnes saan ma sealt tõepoolest teada kõik, mida Jumalast teada võib saada. Et just see lehekülg on koht, kus ma kohtan Jumalat!
Lehekülge uurides tutvusin mitme keerulise elusaatusega mehega, kes on Jumala oma ellu võtnud, kuid Jumalast endast ma eriti midagi teada ei saanud. Kust siis veel, kui mitte selliselt leheküljelt? Kes Jumal on? Kus Jumal on? Kus võin Teda kohata? Kuidas Temasse uskuda? Kust ma Tema kohta rohkem teada saan? Jne.
MTÜ Agape Eesti pressiteatest loen: «Veebilehekülg Jumal.ee kajastab ristiusu keskseid isikuid – Jumalat ja Jeesust – ning on loodud eesmärgiga, et internetis oleks eestikeelne lehekülg, kust on võimalik leida adekvaatset infot kristluse kohta.»
Mul on väga kahju, kuid seda infot sellelt leheküljelt ma ei leidnud. Õnneks tean siiski kümneid ja kümneid erinevate kirikute ja koguduste häid kodulehekülgi, kust võin leida põhjaliku ja sisuka materjali kristluse kohta. Ka Jumalast saab nendelt lehtedelt rohkem teada.
Adekvaatne info kristlusest, mida pressiteates lubatakse, eeldaks väga ülevaatlikku, samas sisukat kodulehekülge, mis viiks külastaja piiblilukku ja ristikiriku ajalukku, ülevaate peaks saama erinevate konfessioonide tekkimisest, nende sarnasusest ja erinevusest ning peaasjalikult ühendavatest põhimõtetest ja õpetusest, mis meist kõigist kristlased teeb. Seal võiks olla palju muudki kuni selleni välja, et lugeja võib võtta ühendust just talle sobivaima konfessiooni või kiriku esindajaga.
Pigem toetab uus lehekülg Eestis oikumeenia nime all üha enam levivat pealiskaudset sünkretistlikku kristlust, kus inimene enam ei tea, milles seisneb tema kristlik usk tegelikult. Kui selliselt kristlaselt küsida, kas ta oma lapsed on juba ristinud või kas armulauas on Kristus ise kohal, jääb ta pahatihti vastamisega hätta. Ometi on nende ja mitme muugi küsimuse puhul tegemist nn õndsuseks vajalike küsimustega. Jeesus ise on need nõnda sõnastanud.
Uuelt koduleheküljelt ei selgu, kuhu ja millise kiriku või koguduse juurde Jumalat otsivad küsijad suunatakse. Jumala enda nime kandev lehekülg peaks esindama kõiki kristlikke kirikuid või siis mitte ainsatki neist ja olema vaid Jumala visiitkaart, mis suunab lugeja nn veebipiiblini. Kui see kodulehekülg esindab vaid teatud konfessioonide huve, võib pidada Jumalat omamoodi kaaperdatuks. Jumal on taas «lukustatud» sinna, kus Tema nimel saavad kõnelda vaid väljavalitud.
Ilmselt tundun ma kitsarinnalise konfessionalistina, kuid mind häirib Jumala nime «hõivamine» ja sidumine koduleheküljega, kust ma Jumalast saan teada väga vähe. Lõpetuseks pean lisama, et ma ise ei paneks kunagi koduleheküljele Jumala nime nagu ka kristlasi koondavale meelelahutusüritusele Kristuse nime. Selleks olen ilmselt liiga käsutundlik.
Piibli põhjal julgen järeldada, et Jeesus ise seda ei teeks! Kui me Jumala nimega ise nõnda ringi käime, mida ootame siis teistelt, kellel puudub Jumalaga isiklik suhe ning kes Jumala nime ilmaasjata pruukimisest veel midagi ei tea?

 
 

 

 

Urmas Viilma,
kantsler