Juubeliaastal uue lauluraamatu poole

26. ja 27. mail kogunevad EELK vaimulikud, töötegijad ja vabatahtlikud kaastöölised Tartu Pauluse kirikus toimuvale kirikukongressile, millega tähistatakse saja aasta möödumist esimesest kirikukongressist ning EELK kui vaba rahvakiriku sünnist. Laiemas kontekstis on tegemist teemale „Vabaduse teetähised“ pühendatud aastate 2017–2018 ühe tipphetkega, mis meenutab ühtaegu nii reformatsiooni 500. aastapäeva kui ka Eesti kiriku ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.
Kirikukongress on tähtis sellegi poolest, et esmakordselt EELK ajaloos koonduvad ühe katuse alla nii otseses kui vaimses ruumis vaimulike, kirikumuusikute ja juhatuseesimeeste konverents. Eri töötegijate ühistest konverentsidest on kõneldud aastaid, kuid praktikas on siiani panustatud pigem tsunftipõhistesse kokkusaamistesse. Nende tähtsust ei saa alahinnata, kuid olen veendunud, et kristlikust traditsioonist eemalduvas ühiskonnas ning arvuliselt kahanevas kirikus vajame üha rohkem seesmist kindlust ja ühtehoidmist. Loodan ja palun, et vaimulike, kirikumuusikute ja juhatuseesimeeste ühine konverents ei piirduks tänavuse juubelikongressiga, vaid saaks meie kirikus enesestmõistetavaks suhtlus- ja töövormiks.
Märgilise tähendusega on tänavune aasta ka seetõttu, et kirikukogu otsusega oleme asunud tegema ettevalmistusi uue lauluraamatu koostamiseks ja väljaandmiseks. 16. mail kogunes esmakordselt konsistooriumi lauluraamatukomisjon, kuhu kuulub nii teolooge, kirikumuusikuid kui ka üks filoloog. Lauluraamatu koostamise kestuseks on plaanitud kümme aastat. Anname endale aru, et lühema ajaga pole kuidagi võimalik toime tulla – sünnib ju uus lauluraamat mitte ühele huvigrupile või kitsale töötegijate ringile (vaimulikud ja kirikumuusikud, kes sellega igapäevaselt tööle hakkavad), vaid kogu kirikule. Arvestades lauluraamatute rolli eesti vaimu- ja kultuuriloos, on tegemist veelgi kaalukama protsessiga.
Oma esimeseks ülesandeks peame lauluraamatuga seonduvate ootuste ja vajaduste väljaselgitamist. Sügisel läbiviidava küsitluse kaudu tahame teada saada võimalikult paljude vaimulike ja kirikumuusikute arvamusi, seisukohti ja ettepanekuid, mis seonduvad uue lauluraamatu sisu ja vormiga. Komisjon pidas vajalikuks luua kiiresti veebis interaktiivne keskkond, kuhu saab hakata koguma uusi kirikulaule, anda jooksvalt infot komisjoni töö ja lauluraamatu koostamise kohta ning koguda tagasisidet, ettepanekuid ja materjale kõigilt, kes soovivad selles protsessis osaleda. Järgmiseks sammuks on lauluraamatu koostamisega seonduvate uurimisteemade väljaselgitamine, sh meie naaberkirikute ja teiste Eesti kristlike kirikute lauluraamatute ja nende koostamise protsessiga tutvumine, mille tulemused peaksid jõudma komisjoniliikmete ja kõigi huvilisteni 2018. aasta sügisel toimuval lauluraamatukonverentsil.
Helilooja ja vaimulik Mart Jaanson, lauluraamatukomisjoni liige, on viis aastat tagasi kultuurilehes Sirp tabavalt kirjeldanud lauluraamatu toimet: „Nimelt, see võimaldab elusamalt elada, kui kasutada Uku Masingu väljendust. Või teeb elu õndsamaks, kui kasutada üldisemat kristlaste kõnepruuki. Proovige järele: laulge KLPRist järjest 20 koraali. Kindlasti ei jõua te alati jälgida igat sõna, lauset ja nende mõtet. Kindlasti häirivad teid lauludesse saja aastaga juurdunud arhaismid. Või märkate midagi, mis mõjub lihtsameelse või isegi lamedana. Muusikatundjad aduvad kindlasti, et kõik viisid pole kuigi säravad ja nende rütm on tarbetult ühetaoliseks lihtsustatud. Aga kui te laulmise lõpetate, siis tunnete end kindlasti paremini: teie süda on rahulikum, mõtted koondatumad ja tulevikuvaade selgem ehk teisisõnu, te olete elusamad. Või õndsamad. Veelgi suurem mõju on kooslaulmisel. Siis kaob üksikisikut kimbutav ebakindlus ja lisaks tekib muusikaline resonants.“
Olgu siis EELK juubeliaastal ellu kutsutud lauluraamatukomisjoni töö õnnistusrikas ning aidaku nii käesolev kui valmiv lauluraamat elada meil õndsamalt, elusamalt ja osaduslikumalt ning ühendagu meie meeled ja hääled kolmainu Jumala kiituseks.

 

 

 

 

Marko Tiitus,
assessor