Jüri ja Jürka

Küllap on igaühel meist olnud elus ootamatusi, mida me enda arvates pole ära teeninud: nii heas kui halvas mõttes. 

Sellised olukorrad või ootamatud kohtumised lihtsalt leiavad meid ning need ei küsi meie ootustest või soovidest. Kirikus teame, et need on Jumala hoolitsuse märgid, mille kaudu tema meid kõnetab. Meil ei ole võimalik ise selliseid kõnetusi luua, kuid püüdes Vaimu juhitud radu käia, võime mõnel hetkel taibata Jumala kõnetust oma elus ja seeläbi lasta endale õpetada elutarkusi. 

Sageli on meie teele saadetud inimesed, kellega kohtumine, kasvõi põgusalt, suunab meie elu vastu uutele juhustele. Need on Jumala saadikud. Käesoleva aasta juulikuus oleks saanud 80aastaseks üks selline saadik – Jüri Bärg. Küllap võime meenutada teda, siin maailmas 60 aastat rännanud sõpra kahel viisil: Jürit tema elatud elu ja tegevuse kaudu ja seejärel kui Jürkat – meest tema kaasaegsete mälestustes, mida Juuru pastoraadis ning seejärel kirikuaias 13. juulil kaasteelistega jagati. 

Jüri

Jüri sündis 1940. aastal Tartus ja ristiti samal sügisel Tartu Pauluse koguduses õpetaja Arthur Võõbuse poolt. Sõja eest põgenedes sattus perekond Tallinna, kus Jüri pere ainsa lapsena koolis käis: esmalt Tallinna 2. keskkoolis ning segakooli üleviimisel Tallinna 7. keskkoolis. Keskkooli lõpetas Jüri aga Tallinna 10. töölisnoorte koolis. 1956. a lisandusid õpingud Räpina aiandus-mesinduskoolis. 

Jüri alustas tööd elektriku õpilasena, seejärel töötas laia profiiliga elektrimontöörina kuni 1964. aastani, mil algas aastakümnetepikkune töö kütja-masinistina Tallinna botaanikaaias.  

Jüri abiellus 18. juulil 1964 Tallinnas Elina Varisega ning neile sündis kaks tütart: 1966. aastal Delila ning 1968. a Kirke.

Jüri tee kristliku usu ning kiriku juurde oli käänuline. Ta ise kirjeldas seda sõnadega „kes otsib, see leiab – ju ma siis otsisin? Miks ma seda tegin – ju siis mind otsiti? Võimatu on seda paari reaga öelda. Küsige enestelt“.   

Oma põhjenduses kiriku teenistusse astumisest nimetab ta kuue olulise inimese sõnu. Õpetaja Einar Laigna, kes ta Varbla koguduses leeritas: „Sul on aeg õppima hakata usuteaduse instituudis.“ Tiit Salumäe: „Kuusalusse on vaja kirikuteenijat“, ning Jüri asus tööle kirikuteenijana Kuusalu koguduses õpetaja Eduard Salumäe käe all. 

Jaan Kiivit: „Sul tuleb hakata Tallinna Pühavaimus jutlustajaks.“ Ning samal aastal sai Jürist jutlustaja Tallinna Pühavaimu koguduses Jaan Kiiviti käe all. Julgustajatest nimetab Jüri veel usaldavat kinnitust oma õppejõududelt Ago Viljarilt ja Herbert Kuurmelt. Ning siis peapiiskop Kuno Pajula küsimus: „Kuule, Jüri, kas sa lähed maale pastoriks?“ Vastuseks kujunes ordineerimine Tallinna toomkirikus peapiiskop Kuno Pajula poolt 17. detsembril 1987 ning seejärel määramine Juuru Mihkli koguduse aseõpetajaks ja Vahastu koguduse hooldajaks – kogudustesse, mida Jüri teenis ustavalt kuni surmani.

Jürka  

Sõbrad ja tuttavad kutsusid pastor Jürit omavahel Pärja-Jürkaks. 80. sünniaastapäeval jagasid paljud Jüri lähedased sõbrad ja tuttavad oma mälestuskilde Jürkast. Kokku kujunes nendest meenutustest ilus ja värviküllane pilt ühest sügavast ja samas avatud maakoguduse pastorist. 

Taas leidis kinnitust tõdemus, et läbi mälestuste prisma saavad inimesed meile teistmoodi lähedaseks. Juuru pastoraadis, mille taastamistööd algatas aastakümneid tagasi Jüri Bärg, meenutasid kokkutulnud ametivennad, sõbrad ja tuttavad seda tavatut ja omanäolist kirikuõpetajat. 

Juuru koguduse esimees Joel-Siimo Põld, kes oma õlgadel on aastaid kandnud nii koguduse juhatuse esimehe ülesandeid kui ka pastoraadi taastamistööd, meenutas Jürit kui Juuru koguduse pastoraadi taastamistööde algatajat. Pärast Jürit kogudust teeninud vaimulikud Marko Tiitus ja Tauno Kibur jagasid oma mälestusi. 

Esimene neist tõstis esile Jüriga kohtumishetkede intensiivsust, mis paljude tunnistust mööda jättis jälje nende ellu. Teine aga jutustas ajast, kui ta töövarjuna Jüri kõrval vaimulikuameti nüanssidega tutvus. Nii nende kui mitmete teiste meenutustest jäi kõlama tänumeel, et Jürka nende eluteele oli saadetud.   

Üks kaasvaimulik meenutas oma ordinatsioonipäeva, kui Jüri tuli toomkirikusse, kaenlas suur kala ja sellel valge lill suus. Andis selle äsja ordineeritud sõbrale ning ütles Jeesusele viidates, et nüüd oled ka sina inimesepüüdja. 

Küllap jätsid kõigile kokkutulnuile sügava mulje nüüdse Juuru koguduse diakoni Kristjan Paju meenutused, kelle tee koos nelja sõbraga kiriku juurde algas Jürka kutsest lõpetada logelemine alevi vahel ja tulla pastoraati appi tööle. Jüri andi neile tööd ja süüa, aga ka kinoraha ning pani lugema. Ja kui poisid peast meie­isapalve üles lugesid, siis said nad vahel ühel aastal tasuks ka Snickers’it. 

Diakon Kristjan on tunnistanud: „Minu jaoks tähendab Jüri siiani teejuhti. Meest, kes annab õnge, mitte kala. Kui oskuslikult selle õngega ringi käid, saad palju kalu. Nii ma olen sirgunud alustõdede keskel …“

Pastor Jürka värvikust iseloomustavad kindlasti mälestused temast kui paljude Eestimaa kirikute akende trellide kujundajast ja keevitajast, aga ka tema vastus kirikuvalitsusele oma varandusliku seisu kohta: „Triikraud ja käärid, lisaks mõned esemed vanemate pulmaserviisist.“

Pink Jüridele

Pastor loci Kalle Kõiv avas pärast mälestuskoosviibimist ja Jüri Bärgi haual peetud palvust Jüri Bärgi mälestuseks koguduseliikmete annetustega tehtud mälestuspingi Juuru kirikuaias. Kokkutulnuid tervitas ja pinki esitles koguduse juhatuse esimees Joel-Siimo Põld. 

Meeldejääva päeva lõpetas Juuru orelisuve lõppkontsert „Hetked eesti muusikaga“ Juuru kirikus, kus musitseerisid Kristel Aer orelil ning Kirke Aer viiulil. 

Vaimulik Jüri ammutas elujõudu ja elusamust Kirikust ja kaasinimestest, keda tal oli võimalik oma paljude talentidega teenida. Ta mõtles teiste heaks ning elas seetõttu kirikust ja Kirikule.   

Meenutagem siis tänumeeles seda sooja ja head inimesest, keda Jumal kasutas tema paljude andidega siin maailmas – meie kõigi jaoks, et „me ei muutuks selle maailma sarnaseks“.

Tiit Pädam

vdm

Jüri Bärg

Sündinud 16. juulil 1940 Tartus

Oli jutlustaja Tallinna Püha Vaimu koguduses (1983–1987). 

Ordineeritud 17. detsembril 1987. aastal piiskop Kuno Pajula poolt aseõpetajaks. 

Juuru Mihkli koguduse õpetaja ja Vahastu koguduse hooldajaõpetaja (1988–1999). 

Suri 1. detsembril 1999. aastal ja on maetud Juuru kirikuaeda. 

Pildigalerii: