Jumalapõllul vagu vedada on õnnistus

SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees Jüri Ehasalu on ajalehe hea käekäigu eest seisnud kaheksa aastat.
Jüri Ehasalu mäletab hästi päeva, mil peapiiskop Jaan Kiivit tegi talle ettepaneku seda tööd tegema hakata. Ta ütleb, et Kiivit hoidis kiriku nappide rahaliste võimaluste juures alati kaks asja erilise tähelepanu all, need olid ajaleht Eesti Kirik ja Usuteaduse Instituut. See suund jätkub kirikus tänini.
«Ma olen saanud väga palju tegemise rõõmu, palju on kordaminekuid ja ühe või teise projekti õnnestumisest positiivset tagasisidet. Huvitaval kombel see töö mitte ei võta, vaid annab jõudu,» räägib ta.
Sihtasutus kannab vastutust selle eest, et lugejal oleks igal kolmapäeval leht laual, et selle tase ei langeks. «Hindan Eesti Kiriku taset küllaltki kõrgeks ja mitte ainult viimasel 20 aastal. Juba enne sõda oli leht heal tasemel. Juhus võimaldas mul osta tollase ajalehe täiskomplektköite. Sealt olen üsna palju põnevat leidnud, sageli pole uus muud kui unustatud vana. Näiteks et Eesti Kirik peaks jõudma igasse kristlikku kodusse või et kogudused hoolitseksid lehetellimuste kasvu eest.»
Ehasalu leiab, et ajaleht on luteri kiriku sündmuste kajastaja ja ka nende mõjutaja, olles kiriku unikaalne kroonika, millel suur väärtus kirikuloo talletamisel.

Aatelehed ilmuvad riigi toel
Kordaläinuks peab ta omal ajal saavutatud õiglust saada lehele riigilt materiaalset toetust, sest aateväljaanded (nt Sirp, Õpetajate Leht, Eesti Kirik), kes kasumit ei teeni, saavad ilmuda ainult ühiskonna toel. «Eesti Kiriku riigieelarvesse saamine ja seal aastaid püsimine on olnud suur töö, kus tunnustust jagub president Arnold Rüütlile, kes selle eest hea seisis. Ühiskonna taoline tugi on õiglane ja rõõmu teeb, et ka Eesti Kirik seda nüüd väärib.»
Mis võiks lehes teisti olla? «Rohkem võiks juttu olla koguduste töödest ja tublidest inimestest. Meil on palju ustavaid ristiinimesi, luterliku kiriku kullafondi, kellest kirjutada ja keda eeskujuks seada.» Lehe maht seab oma piirid, kui rohkem tellitaks, siis saaks suuremat lehte teha. «Minu seisukoht on, et iga koguduse õpetaja peaks olema Eesti Kiriku usaldusmees oma koguduses. Väga palju oleneb koguduse hingekarjase suhtumisest. Kui ta soovitab või vihjab mõnele lehes ilmunud materjalile, on sellest palju kasu. Kui keegi leiab, et leht võiks olla parem, siis kõige õigem on sellele oma sulega kaasa aidata.»

Mitme kirikuameti kandja
Jüri Ehasalu kanda on mitmeid kirikuameteid: ta on Tallinna toomkoguduse aseesimees juba 16 aastat, sellest kaks oli tollase esimehe Raido Rüütli maailmareisi ajal esimehe ametis, Tallinna sinodi saadik, kirikukogu liige, kuuludes majandusnõukokku. Hr Ehasalu juhib ka EELK kirikupäeva ja laulupeo sihtasutuse nõukogu: «Mul on väga hea meel, et olen saanud toetada mitmesuguseid projekte, kaasa arvatud tänavust vaimulikku laulupidu.»
Tõsiselt on ta tegelnud orelite taastamisega. Tallinna toomkiriku ja Jaani kiriku, viimati Juuru kiriku orelifondi juhatuse liikmena aitas ta nii nõu kui annetustega kaasa, et pillide kuningad korda tehti. Oli kunagise Eesti Luterliku Tunni Teenistuse juhatuse esimees.
Kirikutöö võtab päevaplaanist arvestatava osa? «Võtab küll, kuid pean seda enda jaoks prioriteediks number üks. See annab mulle hingerahu, rõõmu ja tasakaalu. Jumalapõllul vagu vedada on õnnistus.» Jüri Ehasalu on tänulik hea koostöö eest oma kolleegidele Eesti Kiriku sihtasutuse nõukogust.
Erialalt on ta jurist ja ärijuhtimisbakalaureus, kelle nelja aastakümne pikkused ajakirjanduskogemused ulatuvad huumoriajakirja Pikker ja ajakirja Politsei toimetuskolleegiumist Maalehe nõukogu juhtimiseni kuusteist aastat järjest. Ta oli ka selle lehe suurim aktsionär. Tegeleb investeeringute juhtimisega Ehasalu varahaldusfirmas.
Tiiu Pikkur

SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu
Jüri Ehasalu, esimees
Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister
Randar Tasmuth, dr, prof, Usuteaduse Instituudi rektor
Tiit Salumäe, assessor
Mihkel Kukk, õpetaja, Eesti Kiriku kolleegiumi esimees