Jumala rahu on ülem kõigest ajalikust

Fl 4:4-7

Avades sissejuhatuseks apostel Pauluselt filiplastele saadetud kirja tagamaid, tuleb märkida, et kiri on saadetud esimesele kristlaste kogudusele Euroopa aladel. See asjaolu lisab kirjutisele kindlasti unikaalsust. Tänapäeva Kreeka põhjaosas asunud Filipi linn oli Pauluse ajal Rooma impeeriumi koloonia, kus paiknes Rooma leegioni garnison. Tänapäeval asub endise linna varemete lähistel Filippoi küla. Linna ehitas üles Rooma imperaator Augustus Octavianus ning see anti väesalkadele, kes Rooma kodusõjas, Filipi lahingus, lüüa said ja laiali saadeti. 

Octavianus oli Rooma ainuvalitseja, kellel oli rida tiitleid, sealhulgas pontifex maximus (ülempreester); Augustus (hilisem imperaatori sünonüüm) ja imperaator (ülemjuhataja). Ta paigutas leegionid impeeriumi piiridele, kus neil puudus võimalus suurde poliitikasse sekkuda. Aastal 27 eKr andis Augustus välja seaduse nimega Pax Romana ehk Rooma rahu, tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu.

Kuna filiplastele oli saanud osaks imperaatori suur soosing, olid linna elanikud valitsejale ka ülimalt lojaalsed. Filipis õitses imperaatori kultus koos pühendumisega imperaatorile kui „issandale ja päästjale“. See lojaalsus viis Filipi elanikud sealsete kristlastega otsesesse konflikti, sest viimased kummardasid Jeesust Kristust ainsa Issanda ja Päästjana. 

Paulus mainib kirjas, et ta on vangistatud, aga selle kohta, kus ja millal see täpsemalt toimus, kas Efesoses, Kaisareas või Roomas, ei ole täpselt teada. Kuna Paulus oli vangistatud evangeeliumi kuulutamise pärast, tähendas see, et temal ja Filipi kristlastel olid samal ajal samasugused katsumused. 

Kirjast võib välja lugeda, et Pauluse vangistuse põhjuseks on kristliku sõnumi kuulutamine. Paulus ise väljendab sellega seoses rõõmu, kuna ta leiab, et see sündmus on andnud teistele mõttekaaslastele indu ja julgust veel aktiivsemalt kristlikku sõnumit levitada. „Enamik vendi Issandas on söandanud mu vangipõlve tõttu hakata veel suurema julgusega ja kartmatumalt rääkima Jumala sõna.“

Tundub uskumatu, et praegu võib kristliku sõnumi avalik kuulutamine olla tegu, mille eest võidakse inimesele määrata vanglakaristus. Organisatsiooni World Watch hinnangul on kristlased praegu kõige tagakiusatum usurühm maailmas. Tagakiusamise alla liigitatakse muu hulgas usupõhised piirangud, diskrimineerimine ja üldine vaenulik suhtumine. Ilmaliku, globaalse haardega antikristliku eliidi võimu ambitsioonide teostamise teel on kristlus takistuseks kui konkureeriv ideoloogia, niisamuti nagu ta oli seda antiikajal Rooma impeeriumis, Nõukogude Liidus, kultuurirevolutsiooniaegses Hiinas, tänapäeva Euroopa Liidus jne. Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata.

Lõvide ette kristlasi veel ei heideta, aga nii mõndagi ühist võime leida algkristlaste ja sealhulgas Pauluse-aegsete filiplaste ning meie kaasaegsete usukaaslaste olukorras, mida iseloomustavad sarnased katsumused. Kas tänane päev annab meilegi indu ja julgust kristlikku sõnumit veelgi aktiivsemalt kuulutada? Kristlastena oleks meil põhjust rõõmustada, et saame seda antud olukorras teha. 

Vaatamata sellele, et Paulus kirjutas selle kirja vanglast, on kiri filiplastele tema kirjadest kõige optimistlikum ja rõõmsam. Rõõm on defineeritav kui meeldiv emotsioon, mis tekib emotsionaalse reaktsioonina meeldivale olukorrale. Näiteks budismis on rõõmustamine või kaasa rõõmustamine üks brahmaseisundi koostisosa ja see tähendab eelkõige rõõmustamist teiste hea käekäigu üle, olles vastukaaluks kadedusele ning seotud sõbralikkuse ja kaastundega. See budistlik või tegelikult universaalne, üldinimlik arusaam on võtmeks Pauluse üleskutse mõistmisel ja selle järgimisel: Olge rõõmsad! Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele.

Ja osakem hinnata ka kõige väiksemaid rõõme, mida enamik inimesi iseenesestmõistetavana võtab. Kui sul on toitu, riideid ja katus pea kohal, siis on su elu parem kui 75% maailma rahvastikust. Kui saad endale lubada kolm toidukorda päevas, siis tea, et miljardil inimesel on võimalus süüa üks kord päevas. Tundkem ka nende lihtsate asjade üle rõõmu. Need igapäevased, nii tavalistena näivad asjad on kingitused, mida suurem osa maailma elanikest nautida ei saa.

Paulus innustab oma kaasaegseid kristlasi ja ka meid ikka Issandas rõõmsad olema. Ta õhutab neid muretsemise asemel palvetama ja tänama, lubades, et nad tunnevad rõõmu Jumala rahust, mis on ülem kõigest ajalikust. Paulus manitseb kristlasi mõtlema sellele, mis on aus, õige, tõsine, kasin, armas, hea kuulda ja vooruslik. Ta tunnistab, et suudab kõike tänu Jeesusele Kristusele, kes teeb ta vägevaks samuti nagu Jeesuse järgijaid läbi aegade, ka tänasel päeval. Selles osas ei ole mitte midagi muutunud. Ja tänu Jumalale! Olge rõõmsad – Issand on ligidal! Aamen.

 

 

 

 

Tarmo Linnas,

Viru-Jaakobi koguduse õpetaja