Jumal on loonud kiriku pidevalt uuenevaks

Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.“ Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.
Jh 7:37–39

Jumala plaani järkjärguline teoks saamine Jee­suse elu ja tegevuse kaudu tundub ikka endiselt inimese mõistuse jaoks tõeline müstika, sest seda mõistusega mõista on kohati ikka päris keerukas. Kuid Jesaja kaudu ütleb Jumal meile selle selgituseks ja ehk isegi lohutuseks: „Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed!“ Selleski kirjakohas näeme Jumala plaani selgust ja kindlust ning edasisest ju teame sedagi, et tõesti Jumal valas välja oma Vaimu väe kõikide nende peale, kes Jeesusesse uskusid, kui Jeesus kirgastatud sai ja taevasse oma isakodusse läks. Ja selle Vaimu väes on imeline ja eriline elu igal inimesel, kes usub Jeesusesse, selles on sündinud kristlik kirik!
Inimestena on meil aga kalduvus ikka mõelda omi mõtteid ja punuda oma plaanide võrku, millesse vägagi tihti ise takerdume, jõudmata tegelikult arusaamisele, mis on Jumala plaan meie jaoks ja kuidas tema meis seda ellu viib.
See, et võime tähistada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 100. aastapäeva juubelit, on ilmselge Jumala arm ja õnnistus, mille tema on tõeks lubanud saada just nimelt selle Vaimu väes, mida ta tõotab kõikidele, kes Jeesusesse usuvad. Niisamuti ka reformatsiooni 500. aastapäev on meile võimalus veidi enam mõelda sellele, millises väes Martin Luther oma uuendusideed välja ütles, et kirik Kristuse ihuna võiks olla elav ja terve. Kuid selle kõige mõistmiseks on vähe meie oma mõtetest ja arusaamistest, kui jätame kõrvale tundmised, mida Jumal lubab me südamel tunda, kui jätame kõrvale püüde mõista tema mõtteid.
Jumal on ju loonud maailma pidevasse muutumisse ja uuenemisse, seda protsessi ühtekokku võime nimetada eluks. Samamoodi on ta loonud elavaks, pidevalt muutuvaks ja uuenevaks kiriku. Aga seda ei uuenda ega muuda mitte inimesed, vaid seda muudab ja tervendab Jumal ise, juhatades ja julgustades oma Püha Vaimu väes neid, kes usus on kindlad ja kelle püüe on selgemaks mõelda kõike seda, mida Jumal on ilmutanud inimestele läbi aegade.
Lugedes Martin Lutheri kirju ja jutlusi, olen ikka imestanud, kuidas tal küll on niivõrd selge pilk ja arusaamine kõigest sellest, mille poolest tolle aja kirik oli kõrvale kaldunud, milles oldi kinni oma mõtetes, mitte ei lastud teoks saada Jumala plaanil. Ja need selged ning vahel ehk teravadki arusaamised otse loomulikult olid ebameeldivad kõikidele nendele kirikujuhtidele, kes olid enda jaoks välja mõelnud mugava ja jätkusuutliku toimimisskeemi, millega oli lihtne kontrollida ja vajadusel mõjutada suuri inimhulki.
Kuid kirik Kristuse ihuna ei ole mõeldud kontrollima või mõjutama, vaid ikka päästma igat inimest kõigest kitsikusest ja kurjast, et me jätaksime oma mõtted ja järgneksime Jumala näidatud sihile.
Ja kui Jeesus ütleb: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed“, siis nii see on ka praegu iga inimese jaoks, kes usub Jeesusesse. Ja just nendesamade inimeste kaudu Jumal ise uuendab ja muudab meid, uuendab ja muudab kirikut ning kogu maailma.
Luther ärgitas kõiki pöörama end Jumala poole, keskendudes Piibli õpetusele. Ja nii ka praegu on meil vaja ikka ja taas üha enam süüvida pühakirja, et Jumal võiks meie südametes kõnelda ning seeläbi ka meie mõtlemist ja arusaamist vormida ehk aidata meil meelt parandada selleks, et tõeline elu tema Vaimu väes võiks olla ka meis.
Nii nagu kõik maine, on ka kirik muutuv, ja on täiesti normaalne, kui püüame ikka enam inimesi kaasa kutsuda. Kuid kui me keskendume liigselt kõigele maisele, mis kirikus on, püüame seda müüa või turundada, siis kahtlustan, et oleme eksiteel, sest kirikul on vaid üks kindel siht ja eesmärk – kuulutada rõõmusõnumit lunastusest, ja seda võivad kuulda üksnes need, keda Jumal oma Vaimu väes südames puudutab, mitte need, kellele on see oskusliku müügitöö tulemusena pähe määritud.
Kirik on küll maine institutsioon, kuid siiski eelkõige meie Issanda Jeesuse Kristuse ihu, mille liikmed oleme meie kõik, ja üksnes ühenduses temaga võib kirik toimida, üksnes tema Vaimus saab kirik elada ja uueneda nii, nagu on Jumala plaan. Selle juures peaks olema ikka ja alati meie palve, et meie ei oleks need, kes takistavad omaenese „tarkusega“ Jumala plaani.
Nii palun, et Jumal õnnistaks meid kõiki oma Püha Vaimu väega ja uuendaks meid, et meiegi võiksime olla elavas ühenduses temaga. Aamen.

 

 

 

 

Mikk Leedjärv,
Viimsi koguduse õpetaja