Jõgeval otsiti vaimuvalgust Johan Kõpu elutööst ja kultuuripärandist

Eesti usuelu suurkujusid Johan Kõpp on kultuurilugu ja ühiskonna käekäiku tervikuna silmapaistvalt mõjutanud Laiuse kirikuõpetajana, Tartu ülikooli rektorina ning luterliku kiriku piiskopina kodu- ja välismaal. Tema tegusid ja tõekspidamisi erinevate rollide kandjana käsitleti Jõgeva kultuurikeskuses toimunud ajalookonverentsil «Uskuge valgusesse».
Johan Kõpp tsiteeris sageli ütlust Johannese evangeeliumist: «Uskuge valgusesse, nii kaua kui teil valgus on». Sügavalt filosoofiline ja küllap ajatu mõttetera sai valitud motoks tema 135. sünniaastapäevale pühendatud konverentsile, mida iseloomustas mitmekülgne esinejaskond. Johan Kõpu tegusid ja mõttemaailma vaagisid ajaloolased, kiriku- ja haridustegelased, päeva juhiks oli õigusteadlane Peeter Järvelaid.
Kooliõpilaste uurimused
Ettekandjate nooremat põlvkonda esindasid kooliõpilased. Raimond-Jaak Allikmäe Jõgeva ühisgümnaasiumist kõneles Johan Kõpu külalisest Laiusel. Selleks külaliseks oli andekas, kuid psüühiliselt haige luuletaja Juhan Liiv, kellele Kõpp kirikuõpetajana Laiuse pastoraadis elamist võimaldas. «Oma töö kirjutamisel tuginesin ennekõike Johan Kõpu mälestustele ja Friedebert Tuglase monograafiale Juhan Liivist. Kui ajalootundides keskendutakse põhiliselt poliitika- ja sõjasündmustele, siis uurimuse koostamisel sain palju huvitavat teada inimeste igapäevaelust möödanikus,» ütles Allikmäe.
Tanel Sakritsalt Jõgeva gümnaasiumist kuuldi ettekannet «Eesti lipu lugu». Noormees jutustas esimesest sinimustvalgest lipust, mis õnnistati 1884. aastal Otepää kirikus ning mida Nõukogude okupatsiooni ajal hoiti kunagises Laiuse kihelkonnas Vaimastvere lähedal Läänemardi talus.
«Olete tublit tööd teinud,» kiitis õpilasi konverentsi vaheajal emeriitprofessor Helmut Piirimäe.
Johan Kõpp ja Jüri Uluots
Konverentsil toodi esile ka Johan Kõpu tähendust Eesti riigi arengule esimesel iseseisvusperioodil ja Nõukogude okupatsiooni ajal, mil ta Rootsis elas.
Tartu ülikooli doktorant Priit Rohtmets, kes on koostanud ülikooli juubeliks 2007. a esindusliku väljaande rektor Johan Kõpust, nimetas teda üheks eesti vaimsuse edasiviijaks ning iseseisvumise ettevalmistajaks. Rohtmets andis sisuka ülevaate Kõpu kujunemisest ja märkis, et kui 1917. aastal tuli kokku esimene kirikukongress, sai Kõpust üks vaba rahvakiriku loomise eestvedajaid ja peaideoloog. «Kõige olulisemaks pidas Johan Kõpp seda, et rahval tekiks tunne kirikust, mis on tema oma kirik,» ütles Rohtmets.
Professor Peeter Järvelaid kõneles kahe mehe, õpetaja ja õpilase Johan Kõpu ja Jüri Uluotsa kokkupuutumistest eluteel. Kui Kõpp Pärnus koolmeistriks oli, õpetas ta eesti keelt ka hilisemale õigusteadlasele ja riigitegelasele Jüri Uluotsale. Mõlemad mehed olid ka kolleegid Tartu ülikooli professoritena.
Uluots oli tulnud usklikust perest ning jäi selliseks kogu eluks. Kui Jüri Uluots tuli Tartusse, sidus ta end ülikooli kogudusega ning valiti selle juhatuse esimeheks. Ta kirjutas ka kirikuelu reguleerimiseks õiguslikke põhjendusi. 1944. aastal viidi Kõpp ja Uluots peaaegu üheaegselt Rootsi. Järvelaiu sõnul soovis raskelt haige Jüri Uluots väga, et Johan Kõpust saaks Välis-Eesti poliitiline liider. Viimane aga loobus sellest, sest küllap kartis Eesti NSVsse jäänud lähedaste turvalisuse ja elu pärast.
Päevikuid lehitsedes
Kauaaegse Laiuse ja nüüd Haljala kogudust teeniva õpetaja Margit Nirgi ettekanne tugines Johan Kõpu seni avaldamata päevikutel. Ta rääkis ka enda vaimsest seosest Johan Kõpuga. «1977. aastal alustasin õpinguid Usuteaduse Instituudis. Enamik õppejõude oli õppinud Tartu ülikoolis ajal, mil rektoriks ja teoloogiaprofessoriks oli Johan Kõpp. Oma õpetajatelt kuulsingi esimest korda Kõpust. Eriti jäi meelde õpetlik lugu sellest, kuidas Johan Kõpp vestles ülikooli fuajees usuteaduskonna üliõpilastega. Jutuajamise ajal sisenes ruumi ülikooli teenija küttepuudega. Rektor vabandas õpilaste ees, katkestas vestluse ning avas teenijale ukse.
1983. aastal, mil Laiusele läksin, leidsin eest liikmete arvult võrdlemisi tagasihoidliku ja üsnagi viletsas seisus hoonetega koguduse. Ainuke rikkus, mille eest Jumalat tänada võin, oli alles jäänud vaimsus, mida vähesed ustavad koguduseliikmed hoidsid. Loen seda nende kunagise hingekarjase Johan Kõpu õpetajatöö tulemuseks,» meenutas Nirgi.
Johan Kõpu siseelule heidavad valgust tema päevaraamatud. «Ometi jääb ta sealgi tagasihoidlikuks oma tunnete välja paista laskmisel,» sõnas Nirgi. «Üks juhtmõte läbib aga nii Johan Kõpu avalikku kui ka kiriklikku elu, see on igavikuliselt kestnud võitlus õiguse ja õigluse eest ning valskuse ja õiglusetuse vastu.
Näiteks sosistas üks talumees laadal Johan Kõpule kõrva, et oma õpetajale ta seda hobust ei müü. Kõpp ise kirjutas juhtumi kohta aga nii, et üks mees on ettevaatlik, ei taha oma õpetajale halba hobust anda, küll on aga valmis seda kaugemale saatma.»  
Margit Nirgi põimis oma esinemisse ka emotsionaalse episoodi, öeldes: «Tegelikult pidanuks täna Johan Kõpust kõnelema minu vana kellalööja Helmi Saar, kes on lapsepõlves Kõppu näinud ja ka tema lastega mänginud.» Lahkunud kõnetoolist, kutsus ta seejärel 94aastase naise esiritta istuma.
Laiapõhjaline koostöö
Laiuse Püha Jüri koguduse praegune õpetaja Raino Kubjas ütles lühiusutluses: «Johan Kõpp võiks praegusele kirikumaailmale olla eeskujuks oma tasakaalukusega ning sellega, et tahtis ja oskas kirikuelust eemale hoida poliitika.»
Konverentsil osalejad said kaasa Kõpu-teemalise mapi, mille kaantele kunstnik Indrek Kalev on kujundanud Johan Kõpu portree, Laiuse kiriku ja Eesti rahvuslipu. Kultuuriloolise sündmuse korraldasid Jõgeva valla- ja linnavalitsus, EELK Laiuse kogudus, Betti Alveri Muuseum koostöös Tartu ülikooli usuteaduskonnaga.
Ettekandjate hulgas olid veel ajaloodoktor Andres Andresen Tartu ülikoolist, Kalmar Kurs haridus- ja teadusministeeriumist ja Tanel Maior Laiuse põhikoolist
Konverentsi avasõnad lausunud Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev märkis, et nõukogude ajal kutsuti Jõgevat ka linnaks, kus on kaks Lenini monumenti, kuid mitte ühtegi kirikut. Taasiseseisvunud Eesti algusaastatel loodi ka Jõgevale oma luterlik kogudus. Mida võinuks sellest mõelda sajanditevanuse Laiuse koguduse kunagine õpetaja Johan Kõpp?
«Usutavasti suhtunuks ta sellesse poolehoidvalt. Johan Kõpp suhtus positiivselt elu arengusse ning küllap mõistnuks ta, et kui tekib paikkond, kus rohkem inimesi, luuakse sinna ka oma kogudus,» arvas Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann.

Jaan Lukas

JOHAN KÕPP
Sündinud 9. novembril 1874 Helme kihelkonnas.
Lõpetanud Treffneri gümnaasiumi 1896, Tartu ülikooli usuteaduskonna 1906.
Ordineeritud 6/19.9.1909 Tartu Ülikooli kirikus.
Teenistuskäik: 1909–22 Laiuse koguduse õpetaja, 1934–40 Tartu Ülikooli koguduse Eesti pihtkonna õpetaja, 1939 Toomkoguduse ülemõpetaja, 1919–23 konsistooriumi assessor, 1939–44 EELK piiskop, 1944 Rootsi, 1944–64 E.E.L.K. piiskop.
Tartu ülikooli prorektor 1923–28, rektor 1928–37.
Akadeemiline kuuluvus: EÜS (liige, esimees, auvilistlane).
Surnud 21. oktoobril 1970 Stockholmis.
Allikas: EELK kodulehekülg