Joel Markus: koos Kristusega pole ma kunagi üksi

Kuidas sünnivad usuteemalised luuletused ja kui lihtne on olla kristlik noor, sellest kõneleme Vanalinna hariduskolleegiumi viimase klassi õpilase Joel Markus Antsoniga, kelle video kujul salvestatud luuletus «Metanoia» on pälvinud avalikkuse huvi.

Algatuseks uurin, millal, millest ja miks Joel Markus luuletama hakkas. Saan teada, et neli ja pool aastat tagasi. Siis, kui tunnetas ja teadvustas huvi usu, vaimsuse ja filosoofia vastu. Lihtne arvutus näitab, et praegune abiturient oli toona napilt 15aastane põhikoolipoiss, oli eas, mil enamik eakaaslasi hoopis «maisemate» teemadega õppimisest vaba aega sisustas.
«Kui kohtusin Kristusega ja hakkasin teadvustama vaimset maailma enda ümber,» meenutab Joel Markus uue lehekülje käändumist oma elus. Ta täpsustab, et too esimene kohtumine ei leidnud aset mitte tema initsiatiivil ning otsingute tulemusel, vaid oli «tegelikult üsna ootamatu koputus südame uksele, mida kuulsin ja millele end avasin». Tegelikult ei ole ju Jumal kadunud, vaid hoopis inimesed, keda ta otsib, on Joel Markus kindel.
Seega, luuletamine sai alguse Jumala kogemisest. Alguses oli Jumal ja siis tuli sõna, mitte vastupidi. Ja nii on see jätkuvalt – Joel Markus paneb paberile värsiread siis, kui on nendes väljendatud tunnet eelnevalt kogenud. Inspiratsiooniks ongi Jumal. «Tema osaduses viibides hakkab sõnu lausa voolama,» kinnitab noor värsisepp. Tema luule on kui palve. Õieti ongi autoril raske tõmmata piiri, kus lõpeb palve ja algab luule: «Võikski öelda, et tegemist on mitte luuletuste, vaid luulevormis palvetega.»

Kõik kokku ongi Jumala ime
Et Jumalast ja tema armulisusest kirjutada, ei pea ilmtingimata Jumala nime nimetama. Sellegi tõeni on Joel Markus oma sisekaemustes jõudnud. Ta toob näite kahe aasta tagusest kevadest, mil tema luuletused kirjeldasid ümbritseva looduse tärkavat ja ellu ärkavat kaunidust. «Kuid selleski nägin ma Jumala auhiilgust ja vaimse maailma ilu peegeldust,» toonitab ta, lisades, et kuigi vahel kirjutab ka muudel teemadel, aga üha enam on öeldu keskseks teemaks Jumal ja usk. Jah, ka siis, kui luuletus kõneleb n-ö välistest asjadest, tuleb värsi sisu tabamiseks hoomata sisemist, sest «väline on tihti sisemise peegeldus ja vastupidigi – väline mõjutab meie siseilma».
«Kõiges, mida ma teen – olgu see luuletamine, kirjutamine, maalimine või klaveri mängimine –, tahan tuua au Jumalale ning kanda edasi tema valgust ja rahu, armastust ja õnnistust,» selgitab Joel Markus, andes vihje, et oma mõtete ja tunnete värsistamine ei ole tema ainsaks talendiks.
Siinkohal meenutab noormees loetud intervjuud, kus Uku Masing vastas küsimusele, millist oma paljudest huvialadest ta kõige olulisemaks peab, millele teistest enam pühendub. Joel Markusele meeldib Masingu vastus: «Minule on see kõik üks ja sama asi. Väliselt on muidugi erinevusi, sest joonistamine ei ole just kirjutamine, aga see, mida joonistamisega taotletud, on ikka sama asi, mis kirjaga.»

Mõte meelelt paberile
Kergitades katet oma vaimse tegevuse üksikasjadelt, tunnistab Joel Markus, et tema looming on jagatav perioodidesse, kusjuures üks konkreetne luuleperiood algab ja saab läbi autori tahtest sõltumata. Samuti ei arva ta seda enda teha olevat, kas tekkinud mõte või tunne leiab fikseerimist värsivormis, sest tihti kirjutab ta selle üles remargina: «Vahel kirjutan luuletuste asemel üles hoopis mingeid mõtteid, mida Jumala või vaimse maailma kohta mõistan.» Ta toob näiteks luuletuse, mille kirjutas ühel jaaniööl kella 3–4 paiku öösel:
Ma ei suuda enam vaikida
ega saa ka uinuda,
sest minu suu ei ole see,
mis kõneleb.
See on Püha Vaim
ja mina olen ainult tööriist.
Ei saa ju tööriist puusepa käest ära hüpata
ja jääda kasti lebama.

Koos Kristusega pole üksi
Kui Joel Markus usule tuli, tundis ta ennast tihti üksi Kristusega. Üksi, kuid mitte üksildasena, rõhutab ta. See oli uus kogemus. Esmalt harjumatu, aga nauditav: «Üksi Jumala osaduses viibides hakkasingi luuletusi kirjutama.» Noormees tunnistab, et eakaaslaste kõrval on tal siiani mitu head sõpra, kes on temast kuni neli korda vanemad ja kellega vaimsetel teemadel rääkimiseks aeg-ajalt kokku saab. Ometi pole ta seda meelt, et süvateemad vaid vanema generatsiooni pärusmaa on: «Arvan, et sisimas mõtiskleb nende teemade üle palju rohkem noori, kui seda välja näidatakse.»
Nüüdseks lävib Joel Markus paljude omaealiste kristlastega. Ka sõbratar Gasanna, kellega aasta on koos oldud, järgib Kristust suure kiindumusega. Samuti pakub koolikeskkond toetavat tausta, sest Vanalinna hariduskolleegiumis õpib päris palju kristlasi.
Kindlasti pakub tuge ka kodu ja perekond. Joel Markus on kolmik, tal on omavanused vennad Karl ja Hans ning noorem õde Hanna. Kuigi teatud vaadete osas pereliikmed eristuvad, toetatakse üksteise tegemisi ja tõekspidamisi jäägitult. See on hästi oluline, arvab Joel Markus, täpsustades: «Ükskõik mis huvialadega väiksest saati vendadega oleme tegelda tahtnud, on seda võimaldatud ja sellele kogu hingest kaasa elatud.» Seega ei saa perekonna rolli kuidagi alahinnata, vastupidi, Joel Markus on hoopis kindel, et «see on põhjus, miks oleme kõik leidnud suunad, millega meil tõesti tegelda meeldib ja mis meil ka hästi välja tulevad».

Kui kokku saavad sõna, heli ja pilt
Pika, kuid väldanud protsessi tulemusel salvestas Joel Markus ühe oma luuletuse videoks. Tegemist on spoken word’i stiilis (luuletuse taustaks on muusika – toim.) kirjutatud luuletusega, millest on salvestatud video. Kusjuures võtteplatsiks on valitud Tallinna Oleviste kiriku 60 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm. Nõnda maa ja taeva vahel seistes retsiteerib autor luuletust «Metanoia», taustaks Bethel Music’u instrumentaalplaadilt lugu «To Our God».
Küsimusele, miks kirikutornis, vastab Joel Markus: «Kuna luuletus ja selle taga olev lugu ise on väga võimsad, siis mõtlesin, et ka koht, kus filmime, võiks seda kanda. Algul mõtlesin, et võiks filmida kirikus, kuid siis, et äkki hoopis kuskilt kõrgelt. Kaks mõtet kokku pannes tekkiski idee, et seda võiks teha mõne Tallinna kiriku tornis.» Läbirääkimistel erinevate kogudustega jäi sõelale Oleviste, kus lahkelt ka filmida lubati.
Töö protsessist jutustab Joel Markus järgmist: «Meeskond oli tegelikult üsna väike. Luuletuse salvestasin noore räppari Aleks Saksoni pool. Minu kristlasest sõber Tommi andis natuke nõu helilise poole pealt. Filmisime kahe kaameraga – üks oli käsikaamera, millega filmis mu vend Hans tornis, teine oli puldiga juhitava väikese drooni küljes, mida lennutas Evelyn Mikomägi abikaasa Svennega XL-stuudiost.» Ta lisab, et mõlemad vennad olid abiks monteerimise juures ning sõbratar Gasanna tegi vajaliku meigi. Ingliskeelse tõlkega abistas inglise keele õpetaja Thomas Thompson.

Video, mis on julgustav
«Luuletuse algus on hästi raske ja kannab edasi seisundit, mis oli mind enne kirjutamist rõhunud. Lõpus tekib aga märgatav muutus nii sisus kui ka emotsioonis, millega luuletuse lõpp on ette kantud: selginenud meele, rahunenud ja rõõmsa südamega,» jutustab ta luuletusest «Metanoia», mis kreeka keeles tähendab mõistuse muutumist. Autor jääb väga rahule mõjuga, mida video on endaga toonud. Lisaks kodumaisele publikule on huvi mõõdetav ka välismaa vaatajate ringis. Video on postitanud enda leheküljele ka kaks kristlikku veebilehte, kust seda on omakorda üle 14 000 korra jagatud veebikeskkonnas Facebook.
Joel Markus vahendab positiivset tagasisidet, nimetades, et pelgas suuremat kriitikat. Autor on eriti rahul mitme videovaataja tunnistusega, et see on mõjutanud neid Jumala peale mõtlema ja aidanud raskusi võita. «Üks poiss, kel oli plaan endalt elu võtta, ütles, et luuletus oli talle suureks toeks; üks tüdruk jälle, kes on olnud pikalt sõltuvuses narkootikumidest, tunnistas, et ta sai ennast samastada iga lausega ning usk Jumala olemasolusse sai jälle kindlamaks,» toob Joel Markus vaid mõne koloriitsema näite nendest rohketest talle saabunud kirjadest, milles inimesed on väljendanud südamlikku tänu ja kinnitanud, et video on neid puudutanud ning kõnetanud.
Video on leitav internetist YouTube’i keskkonnas, kuhu Joel Markus on üles laadinud teisigi kuulutussisuga esitlusi.
Liina Raudvassar

Joel Markus Antson
Sündinud 28. juulil 1995 Tartus
Õpib Vanalinna hariduskolleegiumi viimases klassis
Kuulub Eesti Karismaatilisse Osaduskirikusse
Video luuletusest «Metanoia» on pälvinud suurt vaatajahuvi

Metanoia
(katke)
Ma näen ime ust avanemas,
oma südames imetlust tunnen tõstmas pead!
Nii et vead, millel palusin Su nimel vaikida,
nende asemel on rahu paik, mida olen otsinud kaua –
oh, Sulle annan au ma!
Palun, juhtigu mind Sinu kaitsev käsi sel teel,
ei, Sinu väes ma ei väsi, kanna mind raskustes,
tõmba välja uputavast veest.
Mul midagi pole peljata, sest see,
mis juhtus Kolgatal, mind
surmast päästab,
elustab, nüüd elada saan hirmu, keeluta,
joobun Su ilust ja elust ma /…/